RS 422 Ser.No.

SPAU 110 C

2

5

1306

fn = 50Hz

60Hz

12345

/ >tt

n )( >n )( >>

>>/ tt%[ ]%[ ]

Uaux

80...265V ~–

18...80V –

SPCU 1C6

REGISTERS

0 0 0 0

12345678

0 1

SGR

n/U Uo %[ ]UoUo

nU = 100V 110V IRF

1310

[ ]s>t

0.5

0.05 1.0

50

10

0.5

0.05 1.0

2

10

20

STEP

RESET

SG1

0 1

12345678

>U >>U

SPCU 1C6

B

>>

[ ]s>>t

U o

nU>U o

nUUo 80

o o

[ ]%

[ ]%

U

STEP

SPAU 110 CNulljärgnevuspinge relee

Kasutusjuhend Tehniline kirjeldus

2

Sisukord Omadused ...................................................................................................................... 2Kasutamine ..................................................................................................................... 3Töökirjeldus ................................................................................................................... 3Ühendused ..................................................................................................................... 4Väljundreleede sätestamine ............................................................................................. 6Talitlusindikaatorid ........................................................................................................ 6Ühitatud toite- ja I/O moodul ........................................................................................ 7Tehnilised andmed (Modifitseeritud 2004-04) ................................................................ 7Kohaldamisnäiteid .......................................................................................................... 9Kontrollimine ............................................................................................................... 15Käitus ja hooldus .......................................................................................................... 18Varuosad ...................................................................................................................... 18Tellimisnumbrid ........................................................................................................... 18Gabariitjoonised ja paigaldus ........................................................................................ 19Tellimiseks vajalikud andmed ....................................................................................... 19

Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C juhendisse kuuluvad lisaks üldisele osale järgmised osajuhendid:

Nulljärgnevuspinge releemoodul SPCU 1C6 1MRS 750591-MUM ESTC-tüüpi môôtemoodulite üldised omadused 1MRS 750592-MUM EST

SPAU 110 CNulljärgnevuspinge relee

1MRS 750590-MUM EST

Avaldatud 1997-02-05Modifitseeritud 2004-04-20Variant BKontrollitud MÖHeaks kiidetud MÖ

Omadused Sôltumatu viitega maaühenduskaitse ja null-järgnevuspinge kontroll

Kaks iseseisvat kaitseastet, vôimalus kasutadasamaaegselt signaliseerivat ja väljalülitavat kaitset

Väljundreleede talitluste vaba valik

Talitluste valikuvôimalused on paindlikud eri-tüüpsetes rakendustes

Sätete, môôdetud nulljärgnevuspinge, rikke-hetkel registreeritud teabe jne. numbrilinenäitamine

Andmeedastus vôimalik järjestikside kaudu

Pidev autokontroll ja siserikete diagnostika.

3

Töökirjeldus

Kasutamine Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C on ettenähtud isoleeritud neutraaliga, takistuse kaudumaandatud vôi kaarekustutuspooliga kompen-seeritud neutraaliga vôrkude maaühendus-kaitsena. Kompenseeritud vôrkudes saab sellerelee lähtumist kasutada neutraali lülitatud takistijuhtimiseks.

SPAU 110 C sobib ka generaatorite ja mootoritemaaühenduskaitseks ning kondensaatorpata-reide kaitseks ebasümmeetria eest. Kaitsereleemoodustab terviku, mis sisaldab kaheastmelistmaaühenduskaitset ning vôib toimida niiväljalülitamisele kui ka signaalile.

Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C onsekundaarrelee, mis ühendatakse kaitstavaobjekti pingetrafole. Rikke korral kaitsereleesignaliseerib, juhib lülitit vôi käivitab välisedtaaslülitused, sôltuvalt valitud kaitseliigist.

Nulljärgnevuspinge relee lähtub, kui nulljärg-nevuspinge ületab teise (madalama) kaitseastmeU0 > sätte. Relee annab väljalülitussignaali, kuisätestatud aeg t > on lôpuni kulunud ja relee onikka lähteolekus. Vastavalt lähtub relee esimene

aste, kui ületatakse selle sättesuurus U0 >>. Ajat >> pärast annab kaitserelee väljalülitussignaali.

Nulljärgnevuspinge relee lähtumistest saadaksekontaktsignaalid, mida saab kasutada näiteksteiste sama kaitseobjekti kaitsereleede blokee-ringu- vôi loasignaalidena.

Relees on üks välise juhtpingega juhitav, optiliselteraldatud loogikaväljund, mida kasutatakseblokeersisendina.

Joon. 1. Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C kaitsetalitlused. Ringides olevad numbrid viitavadkône all olevate kaitsetalitluste ANSI numbrile ( ANSI = American National Standards Institute ).

59N

59N

TRIP 1

TRIP 2

START 1

IRF

SIGNAL 1

Järjestikside I/O

U o

Blokeering

START 2

Sôltumatu ajaga teine nulljärgnevuspinge kaitseaste

Sôltumatu ajaga esimene nulljärgnevuspinge kaitseaste

Blokeersisend môlemale nulljärgnevuspinge kaitseastmele

Järjestikliides

4

Ühendused

Joon. 2. Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C ühendusskeem.

Uaux OperatiivpingeA, B, C, D, E, F VäljundreleedIRF AutokontrollBS Väljalülitamise blokeerimissignaalSS LähtumissignaalTS Väljalülitamissignaal (käsk)SGR Lülitirühm väljalülitamiste ja signaalide rühmitamiseksSGB Lülitirühm blokeeringute rühmitamiseksTRIP_ VäljalülitusväljundSIGNAL 1 Signaal väljalülitamisestSTART_ Lähtumissignaal vôi signaal väljalülitamisestU1 Nulljärgnevuspinge releemoodul SPCU 1C6U2 Toite- ja I/O moodul SPTU 240S1 Vôi SPTU 48S1U3 Ühendusmoodul SPTE 1E11SERIAL PORT JärjestikliidesSPA-ZC_ Järjestikside ühendusmoodulRX / TX Ühendusmooduli vastuvôtja ( RX ) ja saatja ( TX ) klemmid valguskaablile

≅≅≅≅

100V110V

SGR/1

U2

U3

U3 1 1 1 1

D C B A

+ -

Uaux

E

+-

(~)(~)

L1L2L3

A

N

dadn

SGR

28 29 30 10 11 61 62 70 71 72 74 75 77 78 80 81 68 69 65 66

7 53 2 4 68

SPAU 110 C

_

SP

A-Z

C_

Rx Tx

START1 SIGNAL1 TRIP2 TRIP1IRFBS

IRF

73 74 75

START2

F

TS2

TS1

SGB

SS1

SS2

U1

5

4

I/O

t >>

t >Uo>

Uo>>

SERIALPORT

5

Joon. 3. Nulljärgnevuspinge relee SPCU 110 C tagavaade

Sisend- ja väljundklemmide loetelu

Klemm Talitlus

28 - 29 Nulljärgnevuspinge U0 (Un = 100 V)28 - 30 Nulljärgnevuspinge U0 (Un = 110 V)10 - 11 Väline väljalülitamise blokeerimissignaal (BS)61 - 62 Operatiivpinge toide. Alalispinge kasutamisel positiivne poolus ühendatakse

klemmile 6165 - 66 U0 > ja U0 >> astmete väljalülitamisväljund 1 (TRIP 1)68 - 69 U0 > ja U0 >> astmete väljalülitamisväljund 2 (TRIP 2)80 - 81 Signaal U0 > - ja U0 >> astmete väljalülitusest (SIGNAL 1)77 - 78 Signaal U0 >> astme väljalülitusest, U0 > ja U0 >> astmete lähtumine (START 1)73 - 74 - 75 U0 > astme lähtumine (START 2)

Kontaktivahe 73 - 75 on normaalolukorras suletud. U0 > astme lähtumiselsulgub kontaktivahe 74 - 75

70 - 71 - 72 Autokontrolli (IRF) signalisatsiooniväljundKontaktivahe 70 - 72 on normaalolukorras suletud. Kui operatiivpingekatkeb vôi avastatakse sisemine rike, sulgub kontaktivahe 71 - 72.Kaitsemaanduse ühenduskruvi

liidesesse (SERIAL PORT). Valguskaablidühendatakse kiirklemmidega kanaliühendus-mooduli vastasklemmidele RX ja TX.

Kaitserelee ühendatakse optilise andmeedastus-kanaliga kanaliühendusmooduli SPA - ZC 17vôi SPA - ZC 21 kaudu. Kanaliühendusmoodulühendatakse relee tagapaneelil asuvasse D-

Mad

e in

Fin

land

28

29

30

73

74

75

70

71

72

61

62

65

66

68

69

80

81

77

78

10

11

B47

0497

Ser

ial P

ort

SP

A

6

Väljundreleedesätestamine

U0 > astme lähtumissignaal on ühendatud jäigaltväljundreleele F ja väljalülitussignaal väljund-releele A. U0 >> astme väljalülitussignaal on

juhitud väljundreleele B. Lisaks saab esipaneelilpaiknevate lülitirühma SGR lülititega sätestadajärgmised talitlused.

Talitlus-indikaatorid

2. Môôtesuuruse U0 kollane signaallamp kuvarikohal näitab, millal kuvaril on nulljärgnevus-pinge suurus.

3. Autokontrolli punane IRF signaallamp näitab,et kaitserelee autokontroll on avastanud püsi-rikke. Rikke tekkimisel mooduli kuvaril süttivrikkekood tuleb üles kirjutada ja teatadahoolde sooritajale.

4. Roheline signaallamp Uaux esipaneelil pôlebsiis, kui toitemoodul on töös.

5. Kummagi sätestuspotentsiomeetri all olev sig-naallamp pôleb siis, kui kuvaril on vaadeldavsättesuurus.

6. Lülitirühma SG1 signaallamp pôleb siis, kuikuvaril on lülitirühma kontrollsumma.

Talitlusindikaatorite, programmeerimislülititerühma SG2 sätestamise ja kasutavate signaal-lampide kohta antakse täpsem kirjeldus sellejuhendi lisana olevas nulljärgnevuspinge relee-mooduli SPCU 1C6.

1. Môlemal pingeastmel on paremas alumisesnurgas oma talitlusindikaator (U0 > ja U0 >>),mis süttib kollasena, kui kaitseaste lähtub japunasena, kui kaitseaste annab väljalülitus-signaali.

Lähtumiste ja väljalülituste talitlusindikaatori-tele saab programmeerimislülitite rühma SG2abil programmeerida isehoidmise, siis jäävadneed pôlema ka siis kui talitluse pôhjustanudsignaal langeb alla sättesuuruse. Talitlusindi-kaatorid kviteeritakse vajutamisega nupuleRESET. Kviteerimata jäetud indikaator eimôjuta relee talitlust.

Lüliti Talitlus Tehase säte

SGR/1 Juhib väljalülituste blokeerimissignaali nulljärgnevuspingereleemoodulile 1

SGR/2 Juhib U0 >> astme lähtumissignaali väljundreleele D 1SGR/3 Juhib U0 > astme lähtumissignaali väljundreleele D 1SGR/4 Juhib U0 >> astme väljalülitussignaali väljundreleele D 1SGR/5 Juhib U0 >> astme väljalülitussignaali väljundreleele C 1SGR/6 Juhib U0 >> astme väljalülitussignaali väljundreleele A 1SGR/7 Juhib U0 > astme väljalülitussignaali väljundreleele C 1SGR/8 Juhib U0 > astme väljalülitussignaali väljundreleele B 1

Vôimsuslülitit saab juhtida otse nii väljundreleeA kui ka väljundrelee B kaudu. See vôimaldabnäiteks individuaalselt kaitseastmete väljalülitus-

releede kasutamist eraldi vôi kahe eri lülitiüheaegset juhtimist.

RS 422 Ser.No.

SPAU 110 C

2

5

1306

fn = 50Hz

60Hz

12345

/ >tt

n )( >n )( >>

>>/ tt%[ ]%[ ]

Uaux

80...265V ~–

18...80V –

SPCU 1C6

REGISTERS

0 0 0 0

12345678

0 1

SGR

n/U Uo %[ ]UoUo

nU = 100V 110V IRF

1310

[ ]s>t

0.5

0.05 1.0

50

10

0.5

0.05 1.0

2

10

20

STEP

RESET

SG1

0 1

12345678

>U >>U

SPCU 1C6

B

>>

[ ]s>>t

U o

nU>U o

nUUo 80

o o

[ ]%

[ ]%

U

STEP

7

Ühitatud toite- jaI/O moodul

Toite- ja I/O moodul (U2) paikneb kaitsereleeüldsildi taga. Selle mooduli saab välja tômmatapärast üldsildi eemaldamist. Toite- ja I/O moodulkoosneb toiteallikast, väljundreleedest, väljund-releede juhtimisahelatest ja juhtsisendite elek-troonikaahelatest.

Toitemoodulis asub trafo, mis eraldab primaar-ja sekundaarahelad üksteisest galvaaniliselt.Primaarpoolt kaitseb sulavkaitse F1, mis paiknebmooduli trükkplaadil. Sulavkaitse nimivool on1A (aeglane). Toitemooduli tööolekus pôlebpaneelil roheline signaallamp Uaux.

Toite- ja I/O mooduleid on kahte eri tüüpi, misteineteisest erinevad ainult sisendpinge osas:

- SPTU 240 S1 Uaux = ~/- 80...265 V- SPTU 48 S1 Uaux = - 18...80 V

Relee üldsildile on märgitud missuguse piir-konnaga toite- ja I/O moodul releesse onpaigaldatud.

Tehnilisedandmed(Modifitseeritud2004-04)

Môôtesisendid 100 V 110 VKlemminumbrid 28 - 29 28 - 30Nimipinge Un 100 V 110 VLubatud kestev tööpinge 2xUn 2xUnTarbimine nimipingel < 0,5 VANimisagedus, vastavalt tellimusele 50 Hz vôi 60 Hz

VäljundkontaktidJuhtkontaktidKlemminumbrid 65 - 66, 68 - 69- nimipinge ~/- 250 V- lubatud kestev töövool 5 A- lülitus- ja koormusvool, 0,5s 30 A- lülitus- ja koormusvool, 3s 15 A- väljalülitusvôime alalisvoolul, kui juhtimisahela

ajakonstant L / R ≤ 40 ms järgmistel operatiivpingetel- 220 V 1 A- 110 V 3 A- 48 V 5 A

SignaalkontaktidKlemminumbrid 70 - 71 -72, 73 - 74 - 75,

77 - 78, 80 - 81- nimipinge ~/- 250 V- lubatud kestev töövool 5 A- lülitus- ja koormusvool, 0,5s 10 A- lülitus- ja koormusvool, 3s 8 A- väljalülitusvôime alalisvoolul, kui juhtimisahela

ajakonstant L / R ≤ 40 ms järgmistel operatiivpingetel- 220 V 0,15 A- 110 V 0,25 A- 48 V 1 A

Väline juhtsisend (blokeeringud)Klemminunbrid 10 - 11Väline juhtpinge - 18...265 V vôi ~ 80...265 VVoolutarve 2 mA...15 mA

8

ToitepingeToite- ja I/O moodulid ning pingepiirkonnad- SPTU 240 S1 ~/- 80...265 V- SPTU 48 S1 - 18...80 VTarbimine vabaolekus / tööolekus ~ 4 W / ~ 6 W

Nulljärgnevuspinge releemoodul SPCU 1C6Teise kaitseastme U0 > sättepiirkond 2...100% x UnViide t > 0,05...100 sEsimese kaitseastme U0 >> sättepiirkond 2...80% x Un ja ∞, lôpmatusViide t >> 0,05...100 s

AndmeedastusEdastusviis Kiudoptiline järjestiksidekanalMärkide kodeerimine ASCIIValitavad andmeedastuse kiirused 300, 1200, 2400,

4800 vôi 9600 BdOptilise andmeedastuse ühendusmoodulid- plastkiudkaablitele SPA-ZC 21 BB- klaaskiudkaablitele SPA-ZC 21 MMOptilise andmeedastuse ühendusmoodul, milles onsisemine toitemoodul- plastkiudkaablitele SPA-ZC 17 BB- klaaskiudkaablitele SPA-ZC 17 MM

Isolatsioonitestid *)Isolatsiooniteim IEC 60255-5 2 kV, 50 Hz, 1 minImpulsspingeteim IEC 60255-5 5 kV, 1.2/50 µs, 0.5 JIsolatsiooni takistuse mõõtmine IEC 60255-5 >100 MΩ, 500 Vdc

Elektromagnetilise ühilduvuse testid *)Kõrgsageduslike (1 MHz) võnkepursete testIEC 60255-22-1- tavareziimis 2,5 kV- diferentsiaalreziimis 1,0 kVElektrostaatilise lahenduse test IEC 60255-22-2 jaIEC 61000-4-2- elektrostaatiline lahendus 6 kV- õhklahendus 8 kVKiire transienthäiringu test IEC 60255-22-4ja IEC 61000-4-4- toiteallikas 4 kV- I/O pordid 2 kV

KeskkonnatingimusedKäitustemperatuuri piirkond -10...+550 CNiiskuse- ja temperatuurikindlus IEC 60068 - 2 -3 kohaselt <95 %, +400 C, 56 ööp./a.Suhteline niiskus IEC 60068 - 2 - 30 kohaselt 93...95 %, +550 C, 6 perioodiTranspordi- ja laotemperatuur -40... +700 CKesta kaitseklass süvistatud paigalduse korral IP 54Relee kaal 3,0 kg

*) Testi ei kasutata jadapordi juures, mis on mõeldud ainult lattühenduse moodulis kasutamiseks.

9

Kohaldamis-näiteid

Näide 1.Isoleeritudneutraaliga vôrgumaaühenduskaitse

≅≅≅≅

100V110V

SGR/1

U2

U3U3 1 1 1 1

D C B A

+ -

Uaux

E

+-

(~)(~)

SGR

28 29 30 10 11 61 62 70 71 72 77 78 80 81 68 69 65 66

7 53 2 4 68

SPAU 110 C

_

SP

A-Z

C_

Rx Tx

START1 SIGNAL1 TRIP2 TRIP1IRFBS

0

I

0

I

-

-

+

+

L1 L3

+

IRF

SGB

SS1

U1

5

4

I/O

t >>

t >Uo>

Uo>>

TS1

SS2

TS2

747573

F

START2

R

1)

A

N

dadn

SERIALPORT

1) Loasignaal väljuva fiidri nulljärgnevusvoolu releele

Joon. 4. Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110C isoleeritud neutraaliga vôrgu maaühenduskaitsena.

Maaühenduse tekkimine galvaaniliselt ühen-datud vôrgu mingis osas pôhjustab nulljärgnevus-pinge tekkimise. Tänu sellele sobib nulljärgne-vuspinge relee SPAU 110C väga hästi koguvôrku kontrollivaks üldsignalisatsiooni- releeks.

Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110C môôdabnulljärgnevuspinget pingetrafo avatud kolmnurkaühendatud mähiselt, selle puhul môôtetäpsuson suhteliselt hea. Pingetrafo ferroresonants sum-mutatakse avatud kolmnurga mähisesse ühen-datud takistuse R abil.

10

Nulljärgnevuspinge relee teine kaitseaste teatabtekkivast maaühendusest. Normaalolukorras onisoleeritud neutraaliga vôrgu nulljärgnevuspingeväga väike, isegi alla 1 % nulljärgnevuspingemaksimaalväärtusest. Seega saab teisele astmelevalida väikese sättesuuruse.

Teist kaitseastet saab kasutada loa andmiseksfiidrite nulljärgnevusvoolu releedele. Mingilfiidril tekkiva maaühenduse korral peavad läh-tuma nii fiidri nulljärgnevusvoolu kui ka lattidenulljärgnevuspinge releede teised astmed, et andavôimsuslülitile väljalülituskäsk. Sellega välista-takse nulljärgnevusvoolu relee tarbetu rakendu-mine faaside vaheliste lühiste puhul, mootoritekäivitumistel vôi normaalsetes tööolukordades.Loa andmine ei ole vajalik, kui fiidritel kasuta-takse suunatud maaühenduskaitseid.

Esimene kaitseaste peab toimima lattide kaitsenaja fiidrite ebaselektiivse reservkaitsena. Nulljärg-nevuspinge relee sätestamisel tuleb erilist tähele-panu pôôrata sellele, et reservkaitseaste ei kuju-neks tundlikumaks fiidrite kaitsereleedest.Samuti tuleb tähelepanu pôôrata töörezhiimidemuutustele.

Esimene kaitseaste toimib ühtlasi toitelahtrimaaühenduskaitsena, kui väljalülitamiskäskantakse peale alampinge vôimsuslüliti veel katrafo ülempinge vôimsuslülitile. Sel juhul saabülempinge vôimsuslüliti väljalülitussignaali vôttanäiteks kontaktidelt 80-81 ja saata vôimsuslülitilevaherelee kaudu.

Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110C lüliteidsaab programmeerida järgnevalt:

Lüliti SG1 / SPCU 1C6 SGB / SPCU 1C6 SGR

1 1 0 Ei kasutata 0 Fiidritelt ei tule blokeerimissignaale2 1 0 Ei kasutata 1 U0 >> lähtumine väljundreleele D3 0 Ei kasutata 0 Ei kasutata 0 U0 > lähtumine ei lähe väljundreleele D4 0 hoidmist pole 0 t> ei blokeerita 0 U0 >> väljalülitus ei lähe väljundreleele D5 0 U0 > = 2...20%xUn 0 t>> ei blokeerita 0 U0 >> väljalülitus väljundreleele C6 0 U0>>=10...80%xUn 0 Ei kasutata 0 U0 >> väljalülitus ei lähe väljundreleele A7 1 0 Ei kasutata 0 U0 > väljalülitus ei lähe väljundreleele C8 0 0 Ei kasutata 0 U0 > väljalülitus ei lähe väljundreleele B

∑ 67

(t>=5...100 s)

(t>>=0,5..10 s)

Ülal esitatud lülitite asenditele vastavad SPAU110C väljundkontaktide talitlused on alljärgne-vas tabelis:

Kontakt Talitlus

65 - 66 Signaal U0 > astme viitega talitlusest68 - 69 Lüliti välja (U0 >>)80 - 81 Signaal U0 >> astme lôplikust väljalülitamisest77 - 78 U0 >> astme lähtumine70 - 71 -72 Autokontrolli signaal73 - 75 Fiidri nulljärgnevusvoolu relee blokeerimine74 - 75 U0 > astme lähtumine, luba fiidri nulljärgnevusvoolu releele

11

Näide 2.Generaatorija mootorimaaühenduskaitse.

Joon. 5. Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110C generaatori kaitsena

SP

A-Z

C_

Rx Tx

TRIP2

A

N

0

I

0

I

-

-

+

+

Ran

G

≅≅≅≅

100V110V

SGR/1

U2

U3U3 1 1 1 1

D C B A

+ -

Uaux

E

+-

(~)(~)

SGR

28 29 30 10 11 61 62 70 71 72 74 75 77 78 80 81 68 69 65 66

7 53 2 4 68

SPAU 110 C

_

START1 SIGNAL1 TRIP2 TRIP1IRFBS

IRF

73 74 75

START2

F

TS2

TS1

SGB

SS1

SS2

U1

5

4

I/O

t >>

t >Uo>

Uo>>

+

L1 L3

SERIALPORT

12

Nulljärgnevuspinge môôtmiseks saab avatudkolmnurkühenduse asemel kasutada neutraaliühendatud pingetrafot, kui neutraal on väljatoodud. Galvaaniliselt ühendatud plokk-skeemiga vôrk on väga väike, selle kaitseksmaaühenduste eest piisab nulljärgnevuspingereleest. Skeemil ülalnäidatud lülituses olevnulljärgnevuspinge relee toimib generaatoristaatoris vôi trafo kolmnurkmähises tekkivamaaühenduse korral. Teine kaitseaste vôibtöötada signaalile. Esimene kaitseaste peakstoimima väljalülitamisele, sest et kahekordse

maaühenduse oht on ilmne. Generaatori ergu-tuse väljalülitamissignaali vôib saada näitekskontaktidelt 77 - 78.

Pingetrafoga rööpselt lülitatud takisti abilvälditakse mahtuvuste kaudu üle plokitrafopeegelduvatest maaühendustest pôhjustatudtarbetuid releede rakendumisi.

Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110C lüliteidsaab programmeerida järgnevalt:

Lüliti SG1 / SPCU 1C6 SGB / SPCU 1C6 SGR

1 1 0 Ei kasutata 0 Fiidritelt ei tule blokeerimissignaale2 0 0 Ei kasutata 1 U0 >> lähtumine ei lähe väljundreleele D3 0 Ei kasutata 0 Ei kasutata 0 U0 > lähtumine ei lähe väljundreleele D4 0 hoidmist pole 0 t> ei blokeerita 0 U0 >> väljalülitus väljundreleele D5 0 U0 > = 2...20%xUn 0 t>> ei blokeerita 0 U0 >> väljalülitus väljundreleele C6 0 U0>>=10...80%xUn 0 Ei kasutata 0 U0 >> väljalülitus ei lähe väljundreleele A7 0 0 Ei kasutata 0 U0 > väljalülitus ei lähe väljundreleele C8 0 0 Ei kasutata 0 U0 > väljalülitus ei lähe väljundreleele B

∑ 1

(t>=0,5...10 s)

(t>>=0,05..1 s)

Ülal esitatud lülitite asenditele vastavad SPAU110C väljundkontaktide talitlused on alljärgne-vas tabelis:

Kontakt Talitlus

65 - 66 Signaal U0 > astme viitega talitlusest68 - 69 Lüliti välja (U0 >>)80 - 81 Signaal U0 >> astme lôplikust väljalülitamisest77 - 78 U0 >> astme väljalülitamissignaal ergutusele73 - 74 -75 U0 > astme lähtumine70 - 71 -72 Autokontrolli signaal

13

Näide 3.Kondensaator-patareide kaitseebasümmeetria est

Joon. 6. Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C kondensaatorpatareide kaitsena ebasümmeetria eest.

L1L2

L3

a

b

B A

0000

ΙΙΙΙ

0

Ι

-

-

+

+

≅≅≅≅

100V110V

SGR/1

U2

U3U3 1 1 1 1

D C B A

+ -

Uaux

E

+-

(~)(~)

SGR

28 29 30 10 11 61 62 70 71 72 74 75 77 78 80 81 68 69 65 66

7 53 2 4 68

SPAU 110 C

_

SP

A-Z

C_

Rx Tx

START1 SIGNAL1 TRIP2 TRIP1IRFBS

IRF

73 74 75

START2

F

TS2

TS1

SGB

SS1

SS2

U1

54

I/O

t >>

t >Uo>

Uo>>

SERIALPORT

14

Avatud kolmnurga ühendust kasutades saabteostada ka tähtühenduses oleva kondensaator-patarei kaitse ebasümmeetria eest. Kondensaator-patarei koosneb väikestest üksustest, midakaitsevad sisemised sulavkaitsmed. Juba ühesulari läbipôlemine tekitab ebasümmeetria, milleavastamiseks kasutatakse nulljärgnevuspingereleed SPAU 110 C. Relee teist kaitseastet kasu-

tatakse signaliseerivana ja esimest kaitseastetväljalülitamiseks. Kaitserelee sätted määrabkondensaatorpatareide valmistaja, kuna seesôltub jadamisi ja rööbiti ühendatud konden-saatorite hulgast ja nimisuurustest.

Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C lüliteidsaab programmeerida järgnevalt:

Lüliti SG1 / SPCU 1C6 SGB / SPCU 1C6 SGR

1 1 0 Ei kasutata 0 Fiidritelt ei tule blokeerimissignaale2 0 0 Ei kasutata 1 U0 >> lähtumine väljundreleele D3 0 Ei kasutata 0 Ei kasutata 0 U0 > lähtumine ei lähe väljundreleele D4 0 hoidmist pole 0 t> ei blokeerita 0 U0 >> väljalülitus ei lähe väljundreleele D5 0 U0 > = 2...20%xUn 0 t>> ei blokeerita 0 U0 >> väljalülitus väljundreleele C6 0 U0>>=10...80%xUn 0 Ei kasutata 0 U0 >> väljalülitus ei lähe väljundreleele A7 0 0 Ei kasutata 0 U0 > väljalülitus ei lähe väljundreleele C8 0 0 Ei kasutata 0 U0 > väljalülitus ei lähe väljundreleele B

∑ 1

(t>=0,5...10 s)

(t>>=0,05..1 s)

Ülal esitatud lülitite asenditele vastavad SPAU110 C väljundkontaktide talitlused on alljärgne-vas tabelis:

Kontakt Talitlus

65 - 66 Signaal U0 > astme viitega talitlusest68 - 69 Lüliti välja (U0 >>)80 - 81 Signaal U0 >> astme lôplikust väljalülitamisest77 - 78 U0 >> astme lähtumine73 - 74 -75 U0 > astme lähtumine70 - 71 -72 Autokontrolli signaal

15

Registreeritudandmed jarikkereziimideselgitus

Nulljärgnevuspinge mooduli SPCU 1C6registrite abil saadakse ülevaade alajaama maa-ühendusolukordadest ning vôrgu tööst normaal-olukorras.

Register 1 salvestab suurima môôdetud pingerelee nimipinge suhtes. Kui relee toimib välja-lülitamisele jääb väljalülitamishetke pingeväärtustema mällu. Uus väljalülitamine kviteerib varemregistreeritud suuruse ning registreerib registrisseuue suuruse. Kui mingi môôdetud pinge ületabvana registreeritud suuruse, juhtub sama.

Registri 1 abil vôib näha, kui lähedal on sätte-suurused tavalises tööolukorras esinevatelesuurustele, vôrreldes relee poolt näidatavatenulljärgnevuspingetega.

Samuti saab registri 1 abil otsustada milline onväikseim takistus, mille puhul maaühendussumbub ise vôi taaslülituste toimel. Kasutadesteist nulljärgnevuspingeastet signaliseerivananing sätestades viited fiidri maaühendusreleeviidetega samaks, saab registri 1 abil määrataväljalülituse pôhjustanud rikke takistuse, kui onteada kogu galvaaniliselt ühendatud vôrgusummaarne maaühendusvool.

Lähtumise järel tuleks relee kviteerida, etregistrisse registreeritud teabe hulk ei kasvaksliiga suureks. Kui relee on ühendatud andmeedas-tussüsteemi registriga, siis näiteks lähtumiste

korral vôiks ära lugeda nulljärgnevuspingesuuruse ning lähtumiste tagastumisel kviteeridaregistrid. Nii saab alati teada lähtumisel môôde-tud nulljärgnevuspinge.

Eri astmete lähtumiste arv, registrid 2 ja 3,annab pildi nii tekkivatest maaühendustest kuimaaühenduste jagunemisest takistuste järgi. Kuilähtumisi on väga tihedalt, vôib see olla endekstekkivale maaühendusele (vigastatud isolatsioon)vôi anda märku häiringust, mis vôib hôlpsastitekitada maaühenduse (liinile langenud puu).

Registrid 4 ja 5 näitavad kaitseastme viimaselähtunud oleku aja protsentides sätestatud välja-lülitusviitest. Uus lähtumine käivitab loendurinullist. Kui aste sooritab väljalülituse, on registrisväärtus 100.

Registrite 4 ja 5 abil saab teada maaühendusekestuse vôi kaitseastmete selektiivse toimimisetöökindluse lôpliku väljalülitamise puhul. Üldju-hul ei kao nulljärgnevuspinge kohe pärast maa-ühenduses oleva fiidri vôimsuslüliti väljalülita-mist, seetôttu vôib nulljärgnevuspinge releelähtunud olek jätkuda veidi pärast vôimsuslülitiväljalülitamist.

Registrid 1...5 nullitakse, kas vajutades üheaegseltnuppudele STEP ja RESET relee esipaneelil vôiSPA-kanali kaudu käsuga V102.

˘

Kontrollimine Kontrollimisel tuleb järgida riiklikke eeskirju.

Kaitserelee on varustatud IRF- talitlusega, misjälgib pidevalt relee korrasolekut ning sisemiserikke avastamisel annab signaali. Valmistajasoovitab kontrollimiste läbiviimist umbes igaviie aasta tagant. Kontrollimine tuleks läbi viiaprimaarkontrollina, mil kontrollitakse läbi kogukaitsekett môôtetrafodest vôimsuslülititeni.

Antud juhendis kirjeldatakse sekundaarkontrollinormaalolukorra sättessuurustega. Vajadusekorral saab läbi viia kaitserelee üksikasjalikumasekundaarkontrolli, näiteks kontrollides releekaitseastmed mitmete eri sättesuurustega.

Kuna kontrollimise ajal lülitite asendeid,kaitseastmete sätted ja viited muudetakse, peabkindlustama, et pärast kontrollimist pannaksetagasi normaalolukorrale vastavad suurused.Sätete ülesmärkimiseks on releel kaasas “Mee-lespea” kaart.

Sekundaarkontrollimise ajal tuleb relee kaitseahe-latest lahti ühendada kas klemmrea lahutus-klemmide abil vôi kasutades releesse paigaldatudproovilülitit.

Nulljärgnevuspinge relee kontrollimisel tulebrelee pingetrafo avatud kolmnurgast lahti ühen-dada ja kontrollida kas nulljärgnevuspinge releeltläheb väljalülitamissignaal peavôimsuslülitile.

Kui kaitsereleele lülitatakse operatiivpingesooritavad kaitserelee moodulid autokontrolli,millest väljaspoole jäävad ainult sobitustrafod javäljundreleede kontaktid. Kaitserelee korrasole-kut kontrollitakse traditsiooniliste releedekontrollseadmetega, millede abil saab kontrollidaka sobitustrafosid, väljundreleesid ja talitlus-aegade täpsust.

16

Kontrollimisel kasutatakse järgmisi seadmeid:- reguleeritav pingetrafo 0...260V, 1A- eraldustrafo 220V / 220V- voltmeeter- ajamôôtmise kell vôi loendur- alalisvoolu allikas operatiivtoiteks- lülitid ja lambid- toite- ja môôtejuhtmed- tester

Môôtejuhtmete ühendamisel peab silmas pidamanimipinget (vt. lôigu, “Sisend ja väljundklem-mide loetelu”).

Kui kontroll-lülitus on valmis ja valimislülitidôiges asendis lülitatakse peale operatiivpinge.

Kontroll-lülituse talitlust vôib veel kontrollidatestri abil.

Joon. 7. Nulljärgnevuspinge relee SPAU 110 C kontrolllülitus

SIG

NA

L1

V

Kel

la

käiv

itam

ine

S1

L1N

+(~

)

-(~

)

S2

BS

ST

AR

T2

ST

AR

T1

L2

Uau

x

Kel

la s

eisk

amin

e

TR

IP1

TR

IP2

L3

≅≅≅≅

100V110V

Rx

Tx

SG

R/1

U2

U3

U3

11

11

DC

BA

+-

E

SG

R

2829

3010

1161

6270

7172

7475

7778

8081

6869

6566

68

SP

AU

110

C

_

IRF

7374

75

F

TS

2

TS

1

SG

B

SS

1

SS

2

U1

54

I/O

t >>t >

Uo

>

Uo

>>

IRF

L4L1

32

47

5

17

Relee klemmid pingestatakse ja kontrollitakseantava pinge vastavust voltmeetri näiduga relee

Sobitustrafodekontroll

kuvarilt. Môôtmised vôib teha näiteks releenimipingel.

Lülitirühma SGR lülitid tuleb kontrolliks pro-grammeerida järgnevalt:

Lüliti Asend

1 12 03 04 05 06 07 18 0

Seega on väljundreleedel järgmised talitlused:

Väljundrelee Talitlus(klemm)

A (65 - 66) U0 > astmestväljalülitamine

B (68 - 69) (U0 >> astmestväljalülitamine)

C (80 - 81) Signaal U0 > astmestväljalülitamise kohta

D (77 - 78) Ei kasutataE (70 - 71 - 72) Autokontrolli signaalF (73 - 74 - 75) U0 > astme lähtumine

Lähtumine

Kontroll sooritatakse joon. 7 kohaselt. Lülita-takse sisse lüliti S1 ja tôstetakse pinget aeglaseltkuni relee rakendub (süttib lamp L2) ningvaadatakse voltmeetrilt lähtumispinge.

Viide

Kaitserelee viite môôtmisel antakse releele kahe-kordne U0 > astme sätte pinge. Kell käivitatakselüliti S1 sulgemisega ning seisatakse väljundreleeA kontaktidelt 65 - 66.

Väljundrelee C talitlust saab kontrollida lambiL4 süttimise järgi.

Relee lähtumisel süttib kollane U0 > signaallampparemas allnurgas. Kui relee toimib väljalülita-misele muutub sama lamp punaseks.

Blokeering

Môôtemooduli trükkplaadil paikneva lülitirüh-ma SGB lülitid 4 ja 5 peab lülitama asendisse 1(ON). Ka lüliti SGR / 1 peab olema asendis 1.

Blokeeringute kontrollimiseks lülitatakse lülitigaS2 operatiivpinge suurune pinge kaitsereleeklemmidele 10 - 11. Pinge tôstmisel relee lähtubnormaalselt aga ei anna väljalülitussignaali.

Teise kaitseastmekontroll

Esimese kaitseastmekontrollimine

Lülitirühma SGR lülitid tuleb proovimiseksprogrammeerida järgnevalt:

Lüliti Asend

1 12 13 04 05 16 07 08 0

Seega on väljundreleedel järgnevad talitlused:

Väljundrelee Talitlus(klemm)

A (65 - 66) U0 > astmestväljalülitamine

B (68 - 69) (U0 >> astmestväljalülitamine)

C (80 - 81) Signaal U0 >> astmestväljalülitamise kohta

D (77 - 78) U0 >> astme lähtumineE (70 - 71 - 72) Autokontrolli signaalF (73 - 74 - 75) U0 > astme lähtumine

Kontrollimine sooritatakse samuti kui teiselkaitseastmel. Viidete môôtmisel kell seisatakseväljundrelee B kontaktidega 68 - 69.

Autokontrolliväljundreleede (IRF)kontrollimine

Autokontrolli signaallambi IRF ja väljundreleeE tööd autokontrolli signalisatsiooni aktivi-seerumisel saab kontrollida kasutades nn.väljalülitustesti (Trip-test), mis on esitatud selle

juhendi lisas “C-tüüpi SPC-releemooduliteüldised omadused”. Väljundrelee E talitlustnäitab lamp L1.

18

Käitus ja hooldus Relee töötamisel peatükis “Tehnilised andmed”määratud keskkonnatingimusetes on see praktili-selt hooldevaba. Kaitserelee ei sisalda selliseidosi ega komponente mis normaalses käitusolu-korras alluvad mehaanilisele vôi elektriliselekulumisele.

Kui keskkonnatingimused, näit temperatuur,niiskus vôi keemiliselt aktiivsete gaaside sisaldus,erinevad määratud suurusest, tuleb releedkontrollida silma järgi rutiinsel proovimisel vôierilise kontrollimise teel.

Kontrollimisel tuleb tähelepanu pöörata järg-nevatele asjaoludele:- mehaanilised vigastused kestal, klemmidel ja

talitlusmoodulitel- kesta sisemine mustumine, tolm kôrvaldatakse

suruôhuga vôi pehme harjaga.- klemmide vôi kesta roostetamine vôi oksüdee-

rumine.

Kaitsereleed peab hooldama kui selle töötamiseltekib häiring vôi kui talitlussuurused kalduvadkôrvale etteantutest. Väiksema hoolde, nagumoodulite trükkplaatide vahetus, vôib sooritadaselleks väljaôpetatud vôi koolitatud hoolde-tehnik, aga suuremad tööd, millega kaasnebüksikasjalik elektroonikaahelate hooldus tulebjätta valmistajale. Ebaselgetes olukordades japüsivate rikete korral tuleb vôtta ühendust val-mistajaga, kes annab lisateavet kontrolli, hool-duse ja kalibreerimise osas.

Tähelepanu!Kaitserelee sisaldab ahelaid, mida vôib vigastadastaatilise elektri säde. Kui on tegemist väljatôm-matud pistikmoodulitega, kontrolli kôigepealtseadme kesta puudutades, et sul on sama potent-siaal, mis on seadmel.

Tähelepanu!Alajaama sekundaarseadmed on môôteseadmed,mida tuleb käsitleda ettevaatlikult ja kaitstaniiskuse, tolmu ning mehaaniliste vigastusteeest eriti transpordi ajal.

Varuosad Nulljärgnevuspinge releemoodul SPCU 1C6Ühitatud toite- ja I/O moodul- Uaux = ~/- 80...265V SPTU 240 S1- Uaux = - 18...80V SPTU 48 S1Kest (sisaldab ühendusmooduli) SPTK 1E11Ühendusmoodul SPTE 1E11Kanaliühendusmoodul SPA-ZC 17_ vôi SPA-ZC 21_

Tellimisnumbrid Nulljärgnevuspinge relee ilma proovilülitita

SPAU 110 C RS 422 010 - AA, CA, DA, FA

Nulljärgnevuspinge relee proovilülitiga RTXP 18

SPAU 110 C RS 422 210 - AA, CA, DA, FA

Tellimisnumbri viimased numbrid teatavad kaitserelee nimisageduse fn jaoperatiivpinge Uaux piirkonna järgnevalt:

AA fn = 50Hz ja Uaux = ~/- 80...265 VCA fn = 50Hz ja Uaux = - 18...80 VDA fn = 60Hz ja Uaux = ~/- 80...265 VFA fn = 60Hz ja Uaux = - 18...80 V

19

Gabariitjoonisedja paigaldus

Kaitserelee kest monteeritakse enamasti süvista-tult. Paigaldussügavust saab vähendada 40 mmkasutades kôrgendusraami SPA-ZX 111, 80 mmkasutades kôrgendusraami SPA-ZX 112 vôi

120 mm kasutades kôrgendusraami SPA-ZX113. Pinnapealse paigalduse kesta tüüp on SPA-ZX 115.

Kôrgendusraam

SPA-ZX 111SPA-ZX 112SPA-ZX 113

176136 96

74114154

a b

a b

Paneeli mulgustus

129 ±1

139

±1

142

162

136

3034

250

186216

Joon. 8. Nulljärgnevuspingerelee SPAU 110 C paigaldus- ja gabariitjoonised.

Relee kest on valmistatud beezhiks anodeeritudalumiiniumprofiilist.

Paigaldusalusel oleva kummitihendi abil saavuta-takse relee kesta ja paigaldusaluse vahel kaitseasteIP 54.

Hingedega varustatud kaas on valmistatudläbipaistvast UV stabiliseeritud polükarbonaat-polümeerist ning see on varustatud plommitava

kinnituskruviga. Kaane servas on tihend, milleabil saavutatakse kesta ja kaane vahel kaitseasteIP 54.

Vajalikud sisend-väljund ühendused tehaksetagapaneeli kruviklemmide abil. Igale klemmilevôib ühendada maksimaalselt 6 mm2 vôi mitterohkem kui kaks 2,5 mm2 juhet. 9 kontaktilineD-klemm on ette nähtud kasutamiseks järjes-tikside puhul.

Tellimiseksvajalikud andmed

Näiteks1. Hulk ja tüüp 15 tk SPAU 110 C2. Tellimisnumber RS 422010 - AA3. Nimisagedus fn = 50 Hz4. Operatiivpinge Uaux = - 110 V5. Lisaseadmed 15 tk ühendusmooduleid SPA-ZC 21 MM

2 tk klaaskiudkaableid SPA-ZF MM 10014 tk klaaskiudkaableid SPA-ZF MM 5

8. Erisoovid -

IRF

1310

[ ]s>t

0.5

0.05 1.0

50

10

0.5

0.05 1.0

2

10

20

STEP

RESET

SG1

0 1

12345678

>U >>U

SPCU 1C6

B

>>

[ ]s>>t

U o

nU>U o

nUUo 80

o o

[ ]%

[ ]%

U

STEP

SPCU 1C6Nulljärgnevuspinge releemodul

Kasutusjuhend Tehniline kirjeldus

2

SPCU 1C6Nulljärgnevuspinge

releemodul

1MRS 750591-MUM EST

Avaldatud 97-02-05Variant AKontrollitud TKHeaks kiidetud TK

Omadused ...................................................................................................................... 2Töökirjeldus ................................................................................................................... 3Plokkskeem..................................................................................................................... 4Esipaneel ........................................................................................................................ 5Talitlusindikaatorid ........................................................................................................ 5Sätted ............................................................................................................................. 6Programmeerimislülitid .................................................................................................. 6Môôteandmed ................................................................................................................ 7Registreeritud teave......................................................................................................... 8Sätete- ja registrite pea- ja alammenüüd .......................................................................... 9Tehnilised andmed ....................................................................................................... 10Sündmuste koodid ........................................................................................................ 11Telemehaanika teel edastatavad andmed ....................................................................... 12Rikkekoodid ................................................................................................................. 15

Sisukord

Omadused Teine (madalam) kaitseaste U0 >, mille sättepiir-konnaks saab valida kas 2…20% x Un vôi10…100% x Un.

Esimene (kôrgem) kaitseaste U0 >>, millesättepiirkonnaks saab valida kas 10…80% x Unvôi 2…16% x Un. Esimese astme tööd onvôimalik täielikult keelata.

Môlema ülepingeastme tööd saab blokeeridaväliste juhtahelatega.

Kuvar näitab môôte- ja sättesuurusi ningrikkehetkel registreeritud teavet.

Autokontroll kontrollib pidevalt elektroonikaja mikroprotsessori tööd, püsirikke avastamiselannab käsu signaalreleele ning blokeerib teisedväljundid.

3

Töökirjeldus Esimesel kaitseastmel on oma sätestatav väljalüli-tusviide t >>. Sellel viitel on samuti kolmsättepiirkonda. Kasutatav piirkond määratakselülititega SG1/7 ja SG1/8.

Teise kaitseastme lähtumisväärtuse sättepiirkon-naks saab lülitiga SG1/5 valida 2...20% x Un vôi10...100% x Un. Esimese kaitseastme sättepiir-konnaks saab valida lülitiga SG1/6 vastavalt10...80% x Un vôi 2...16% x Un.

Môlema kaitseastme väljalülitustele saab validalülitiga SG1/4 nn. isehoidmine. Siis jääbväljalülitussignaal aktiivseks, ka siis kui väljalüli-tuse pôhjustanud signaal kaob. Väljalülitusedkviteeritakse vajutades samaaegselt nuppudeleSTEP ja RESET relee esipaneelil vôi käskudegaV101 vôi V102, SPA-kanali kaudu. Kasutadeskviteerimiseks käsku V101 säilib releemooduliregistritesse kogunenud teave mälus. Kui kasu-tada nuppe STEP ja RESET vôi käsku V102,nullitakse ka registrid.

Pinge sisendahelas on tôhus filter, mille abilsummutatakse sisendpinge kôrgemad harmooni-lised.

Nulljärgnevuspinge releemoodul SPCU 1C6koosneb kahest kaitseastmest, teine aste U0 > jaesimene aste U0 >>.

Teine vôi esimene kaitseaste lähtub, kui môôde-tud pinge ületab kône all oleva astme sätte-suuruse. Lähtunud aste annab lähtumissignaaliSS1 vôi SS2 ning ühtlasi süttib selle astmekollane talitlusindikaator. Pikemaajalise ülepingekorral sooritab lähtunud aste väljalülitamise jaannb väljalülitussignaali TS1 vôi TS2. Väljalüli-tunud astme talitlusindikaator süttib punasena.Lähtumiste ja väljalülituste talitlusindikaatoritelesaab programmeerimislülitite rühma SG2 abilprogrammeerida isehoidmise, siis jäävad needpôlema ka siis kui talitluse pôhjustanud signaallangeb alla sättesuuruse. Talitlusindikaatoridkviteeritakse vajutades nupule RESET releeesipaneelil vôi käskudega V101 vôi V102, SPA-kanali kaudu.

Teise astme U0 > väljalülitamise saab keelatasignaali BTS1 abil. Vastavalt keelatakse esimeseastme U0 >> väljalülitamine signaaliga BTS2.Välised blokeeringud programmeeritakse indi-viduaalselt releeploki nulljärgnevuspinge moo-duli trükkplaadil paikneva lülitite rühma SGBabil.

Lülitite rühma SGB abil saab programmeeridapeale sisenevate blokeeringute ka releeplokiskasutatava taaslülitusmooduli käivitussignaalid,juhul kui taaslülitusmoodul on kasutusel. Lülititerühma SGB programmeerimisjuhend on antudreleeploki kasutusjuhendi üldosas pistikmoo-dulite omavahelisi signaale kujutaval skeemil.

Teise astme U0 > väljalülitusviite t > valikuks onreleel kolm sättepiirkonda, millest valitakse üks.Sättepiirkond valitakse lülititega SG1/1 ja SG1/2.

dB 10

0

-10

-20

-30

-40

-50

-600 1 2 3 4 5 6 7 f / fn

Joon. 1. Pingesisendi filtreerimiskarakteristik

4

Plokkskeem

Tähelepanu!Kôiki nulljärgnevuspinge mooduli sisend- javäljundsignaale ei ole tingimata välja toodudseda moodulit kasutava releeploki klemmidele.

See, millised signaalid on klemmidele väljatoodud, selgub kône all oleva releeploki pistik-moodulite omavahelisi signaale kujutavaltskeemilt.

Joon. 2. Nulljärgnevuspinge releemooduli SPCU 1C6 plokkskeem.

U0 Môôdetav pingeBS1, BS2, BS3 Välised blokeerimissignaalidBTS1 U0 > astmest väljalülitamise blokeerimineBTS2 U0 >> astmest väljalülitamise blokeerimineSG1 Programmeerimislülitite rühm releemooduli esipaneelilSG2 Talitlusindikaatorite programmeerimislülitite rühm (ei ole joonisel)SGB Blokeerimissignaalide ja taaslülituste käivitussignaalide

programmeerimislülitite rühm (trükkplaadil)SS1 U0 > astme lähtumissignaalTS1 U0 > astme väljalülitamissignaalSS2 U0 >> astme lähtumissignaalTS2 U0 >> astme väljalülitamissignaalAR1, AR2 Taaslülituste käivitussignaalidY Kollane signaallamp, lähtumineR Punane signaallamp, väljalülitamine

5

Esipaneel

Joon. 3. Nulljärgnevuspinge releemooduli esipaneel.

Talitlusindikaatorid RESET relee esipaneelil vôi käskudega V101 jaV102, SPA-kanali kaudu. Kviteerimata jäänudtalitlusindikaatorid ei môjuta releemooduli tööd.

Autokontrolli signaali signaallamp näitab, etreleemooduli autokontroll on avastanud püsivarikke. Varsti pärast rikke leidmist süttib punanesignaallamp. Ühtlasi annab releemoodul käsureleeploki autokontrolli kontaktidele. Enamlevi-nud rikkejuhtumitel süttib mooduli kuvarilrikkekood, mis teatab, missuguse rikkega ontegemist. Rikkekood koosneb punasest ühest jarohelisest koodinumbrist, mida ei saa moodulikuvarilt kviteerida. Rikke tekkimisel tuleb rikke-kood üles kirjutada ja teatada valmistajale hooldetegemiseks.

Môlemal pingeastmel on oma kolla-punanetalitlusindikaator. See süttib kollasena, kuikaitseaste lähtub ja punasena, kui kaitseasteannab väljalülitamissignaali.

Neile neljale talitlusindikaatorile saab teineteisestsôltumata programmeerida isehoidmise, siis jääbtalitlusindikaator pôlema ka siis kui talitlusepôhjustanud signaal langeb alla sättesuuruse.Näiteks, kui teise kaitseastme lähtumisele onprogrammeeritud isehoidmine, süttib signaal-lamp normaalselt kollasena, kui kône all olevkaitseaste lähtub ning punasena, kui aste annabväljalülitussignaali. Kaitseastme tagastumisel jääbkollane signaallamp pôlema. Pôlema jäänud talit-lusindikaatorid kviteeritakse vajutades nupule

Pinge môôtmise signaallamp

U0 > astme lähtumissuurusesätestuspotentsiomeeter jasignaallamp

U0 > astme viite sätestus-potentsiomeeter ja signaallamp

U0 >> astme lähtumissuurusesätestuspotentsiomeeter jasignaallamp

U0 >> astme viite sätestus-potentsiomeeter ja signaallamp

IRF

1310

[ ]s>t

0.5

0.05 1.0

50

10

0.5

0.05 1.0

2

10

20

STEP

RESET

SG1

0 1

12345678

>U >>U

SPCU 1C6

B

>>

[ ]s>>t

U o

nU>U o

nUUo 80

o o

[ ]%

[ ]%

U

STEP

Seadme lihtsustatud sümbol

Autokontrolli signaalisignaallamp

Kuvar

Kuvari valikunupp

Programmeerimislülititerühm signaallamp SG1

Lülitite rühmadeSG1 ja SG2 signaallamp

Kviteerimisnupp

Talitlusindikaatorid

Releemooduli tüüp

6

Sätted Sättesuurusi näidatakse kuvaril kolme parem-poolse numbriga. Sätestuspotentsiomeetri all

pôlev signaallamp näitab missugune sättesuuruson parajasti kuvaril.

U0 > / Un U0 > astme lähtumissuurus protsentides relee nimipingest.Sättepiirkond on 2...20% x Un vôi 10...100% x Un sôltuvalt lüliti SG1/5 asendist.

t > U0 > astme väljalülitusaeg sekundites.Sättepiirkond sôltub lülitite SG1/1 ja SG1/2 asenditest. Valikuvôimalused on:0,05...1,00s, 0,5...10,0s vôi 5...100s.

U0 >> / Un U0 >> astme lähtumissuurus protsentides relee nimipingest.Sättepiirkonnad on 10...80% x Un vôi 2...16% x Un sôltuvalt lüliti SG1/6asendist. Samuti saab sätestada ∞ (kuvaril - - -), siis on see aste tööst välja viidud.

t >> U0 >> astme väljalülitusaeg sekundites. Sättepiirkond sôltub lülitite SG1/7 jaSG1/8 asenditest ja selle valikuvôimalused on: 0,05...1,00s, 0,5...10,0s vôi5...100s.

Samuti saab kuvarilt lugeda programmeerimis-lülitite SG1 kontrollsumma, kui lülitite rühmaall paiknev signaallamp pôleb. Selle abil kindlus-tatakse et lülitid on sätestatud ôigesti ja nad on

töökorras. Kontrollsumma arvutamist on selgi-tatud juhendis “C-tüüpi SPC-releemooduliteüldisted omadused”.

sed lisatalitlused. Paneelile on märgitud lülititenumbrid 1...8 ning asendid 0 ja 1.

Releemooduli esipaneelil paiknevate program-meerimislülitite SG1 abil valitakse individuaal-

Programmeeri-mislülitid

Lüliti Talitlus

SG1/1 U0 > astme väljalülitusviite sättepiirkonna valikSG1/2

SG1/1 SR1/2 Väljalülitusviide

0 0 0,05...1,00s1 0 0,5...10,0s0 1 0,5...10,0s1 1 5...100s

SG1/3 Ei kasutata. Peab olema asendis 0

SG1/4 Väljalülitusignaalide TS1 ja TS2 isehoidmiste valik

Kui SG1/4 = 0, siis väljalülitussignaalid tagastuvad normaalolekusse (= väljundreleetagastub), kui talitluse pôhjustanud môôtesignaal tagastub alla lähtumisnivoo

Kui SG1/4 = 1, siis jäävad väljalülitussignaalid aktiivseks (= väljalülitusrelee on raken-dunud) ka siis, kui môôtesignaal langeb alla lähtumisnivoo. Väljalülitussignaalidtagastatakse normaalolekusse vajutades samaaegselt nuppudele STEP ja RESET releeesipaneelil vôi käsuga V101 telejuhtimise kaudu. Kui kviteerimiseks kasutataksenuppe STEP ja RESET, siis nullitakse mällu salvestatud andmed

7

Lüliti Talitlus

SG1/5 U0 > astme lähtumissuuruse sättepiirkonna valik

Kui SG1/5 = 0, siis sättepiirkond on 2...20% x UnKui SG1/5 = 1, siis sättepiirkond on 10...100% x Un

SG1/6 U0 >> astme lähtumissuuruse sättepiirkonna valik

Kui SG1/6 = 0, siis sättepiirkond on 10...80% x UnKui SG1/6 = 1, siis sättepiirkond on 2...16% x Un

Esimest kaitseastet saab tööst välja viia sätestuspotentsiomeetri pööramisegaasendisse ∞, kuvaril on siis kolm lühikest kriipsu (- - - ).

SG1/7 U0 >> astme väljalülitamisaja t >> sättepiirkonna valikSG1/8

SG1/7 SG1/8 Väljalülitamisaeg t >>

0 0 0,05...1,00s1 0 0,5...10,0s0 1 0,5...10,0s1 1 5...100s

˘

Lülitite rühm SG2 paikneb lülitite rühma SG1kontrollsumma kolmandas alammenüüs ja onnn. tarkvaralülitite rühm. Lülitite rühmaga SG2programmeeritakse lähtumiste ja väljalülitamistetalitlusindikaatorite tööreziimid. Talitlusindi-kaatorid saab vabalt programmeerida kas isehoid-vateks vôi tagastuvateks, kui talitluse pôhjusta-

nud signaal langeb alla sättesuuruse. Program-meerimine toimub lülitite rühma kontrollsum-ma määramisega järgmise tabeli alusel. Oletus-liku sättena on lähtumissignaalidele sätestatudtagastuv reziim ja väljalülitussignaalidele isehoid-mine.

Isehoidmistalitlusele Tehase sätevastav suurus

Kollane talitlusindikaator, U0 > lähtumine 1 0Punane talitlusindikaator, U0 > väljalülitamine 2 2Kollane talitlusindikaator, U0 >> lähtumine 4 0Punane talitlusindikaator, U0 >> väljalülitamine 8 8

Kontrollsumma ∑ 15 10

Nulljärgnevuspinge releemooduli trükkplaadilon lülitite rühm SGB, mille lülititega 4...8programmeeritakse moodulile erinevates relee-plokkides vajalikud sisenevad blokeerimissig-naalid. Lülititega 1...3 programmeeritakse

taaslülitusmoodulile väljuvad käivitussignaalid.Lülitite rühma SGB programmeerimisjuhendon esitatud releeploki juhendi üldosas mooduliteomavahelisi signaale kujutaval skeemil.

Môôteandmed Môôteandmeid näidatakse kuvari kolme parem-poolse numbriga. Kuvaril parajasti olevat môôte-suurust näitab signaallamp.

Signaallamp Môôteandmed

U0 Mooduli poolt môôdetud pinge protsentides relee nimipingest

8

Registreeritudteave

Kuvari vasakpoolseim number näitab registriaadressi ning kolm ülejäänud numbrit registreeri-tud teavet

Register / Registreerunud teaveSTEP

1 Mooduli poolt môôdetud suurim pinge protsentides relee nimipingest. Kui moodulsooritab väljalülitamise, jääb mällu väljalülitushetke pinge. Uus väljalülitaminekviteerib eelnevalt registreeritud väärtuse ning registreerib registrisse uue väärtuse.Sama juhtub, siis kui môôdetud pinge ületab vana registreeritud suuruse

2 Teise astme lähtumisnivoo ületamiste arv, n(U0 > ) = 0...255

3 Esimese astme lähtumisnivoo ületamiste arv, n(U0 >> ) = 0...255

4 Viimane U0 > astme lähtunud oleku aeg protsentides sätestatud väljalülitusviitestt >. Uus lähtumine käivitab loenduri nullist. Kui aste sooritab väljalülitamise onregistris väärtus 100.

5 Viimane U0 >> astme lähtunud oleku aeg protsentides sätestatud väljalülitusviitestt >>. Uus lähtumine käivitab loenduri nullist. Kui aste sooritab väljalülitamise onregistris väärtus 100.

0 Välise blokeeringu- ja muu juhtimisteabe näitamine. Registri parempoolne numbernäitab, millises olekus on mooduli blokeerimissisendid. Vôimalused on järgmised:0 = blokeeringuid pole1 = U0 > astmest väljalülitamine on blokeeritud2 = U0 >> astmest väljalülitamine on blokeeritud3 = Môlemast kaitseastmest on väljalülitamine blokeeritud

Registri keskmine number on null. Paremalt kolmas number näitab vôimalikukviteerimise sisendi olekut. Vôimalused on järgmised:0 = kaugkviteerimine ei ole aktiivne1 = kaugkviteerimine on peal

Sellest registrist saab vajaduse korral siirduda väljalülitustesti ( Trip - test ) rezhiimi,milles saab ükshaaval aktiviseerida mooduli lähtumis- ja väljalülitamissignaalid.Vaata täpsemat selgitust juhendis “C tüüpi SPC - releepistikmoodulite üldisedomadused”.

A Nulljärgnevuspinge mooduli aadressikood järjestikside süsteemi jaoks.Sätestatakse 0 kui järjestiksidet ei kasutata. Selle registri alammenüüd on järgmised:

1) Järjestikkanali teabe edastuskiiruse valik. Valida saab 300, 1200, 2400, 4800ja 9600 Bd. Oletuslik säte on 9600 Bd.

2) Järjestikkanali tööolekut näitav ühendusloendur. Kui moodul on ühendatudsüsteemi kus on andmekogumis- ja edastamismoodul ning andmekanal toimib,on ühendusloenduri väärtus 0. Ühenduse katkedes jooksevad kuvaril numbrid0...255.

3) Sätete kaugjuhtimiseks kasutatav parool

Kui kuvar on pime, pääseb menüü algusesseühekordse vajutamisega nupule STEP.

Registrid 1...5 nullitakse üheaegse vajutamiseganuppudele STEP ja RESET vôi käsuga V102SPA-kanali kaudu. Registrid nullitakse ka siis,

kui katkeb operatiivtoide. Releemooduli aadress-kood, teabe edastamiskiiruse väärtus ja paroolsäilivad mälus ka peale pingekatkestust. Juhendis“C-tüüpi SPC - releepistikmoodulite üldisedomadused”on esitatud aadressi ja teabe ülekande-kiiruse sätestusjuhend.

9

Sätete jaregistrite pea -ja alammenüüd

Alammenüüde sätestusreziimi siirdumiseks vaja-likud meetmed ning sätestamise käik ja toimi-mine väljalülitustesti (Trip-test) rezhiimis on

kirjeldatud juhendis “C-tüüpi SPC - releepistik-moodulite üldised omadused”.

˘

˘

Normaalolukord, kuvar on pime

Môôdetud pinge Uo

21

Reservsätte suurus t>> x p4

Viite t>> sätestamine 21

Kontrollsumma lülitite rühmale SG1

Reservsätteprotsent p4

1

Lähtumissuuruse Uo>> sätestamine

Viite t> sätestamine

Alammenüüd Samm edasi 1sSamm tagasi 0,5 s

Pôhi

menüü

TAGAS

STEP

.5s

EDASI

STEP

1s

Pôhimenüü AlammenüüdSTEP 0,5 s RESET 1 s

1

2

Mällu salvestatud suurim pinge1

Lähtumissuuruse Uo> sätestamine

2 Kontrollsummareservsäte

1 Kontrollsummareservsäte 3

Kontrollsumma lülitite rühmale SG2

2

Reservsätte suurus Uo>> x p3

Reservsätte suurus Uo> x p1

Reservsätteprotsent p3

Reservsätteprotsent p2

Reservsätteprotsent p1

Nulljärgnevuspinge astme Uo> lähtumiste hulk2

3

Viimase Uo> astme lähtunud oleku aeg

5

4

Sisenevad blokeeringud0

Releemooduli aadress järjestikside jaoksA

0 000

Andmeedastusekiirus [Bd]1

Nulljärgnevuspinge astme Uo>> lähtumiste hulk

SS1 TS1 TS2IRF SS2

Ühendusloendur0...255 s

2 Parool3

Viimase Uo>> astme lähtunud oleku aeg

Reservsätte suurus t> x p2

= Sätestusrezhiimis sätestav väärtus

10

Tehnilisedandmed

Teine kaitseaste U0 >Sättepiirkond 2...20% x Un vôi 10...100% x UnTüüpiline lähtumisviide 70 msTalitlusviide 0,05...1,00s, 0,5...10,0s vôi 5..100 sTagastusaeg ≤ 100 msTagastussuhe ≥ 0,94Viite viga ± 2 % sätteväärtusest vôi ± 40 msTalitluse viga- sättepiirkonnas 10...100% x Un ± 3% sätteväärtusest- sättepiirkonnas 2...20% x Un ± 5% sätteväärtusest

Esimene kaitseaste U0 >>Sättepiirkond 10...80% x Un vôi 2...16% x UnTüüpiline lähtumisviide 70 msTalitlusviide 0,05...1,00s, 0,5...10,0s vôi 5...100 sTagastusaeg ≤ 100 msTagastussuhe ≥ 0,94Viite viga ± 2% sätteväärtusest vôi ± 40 msTalitluse viga- sättepiirkonnas 10...100% x Un ± 3% sätteväärtusest- sättepiirkonnas 2...20% x Un ± 5% sätteväärtusest

11

Sündmustekoodid

Alajaama taseme andmeedastusseade vôib SPA-järjestikkanali kaudu lugeda nulljärgnevuspingereleemoodulilt SPCU 1C6 sündmuste andmed(näit. lähtumised ja väljalülitamised). Küsimisepeale väljastab moodul andmed sündmuste kohtakujul; aeg (ss.sss) ja sündmuse kood. Nulljärgne-vusmooduli sündmuste koodid on E1...E8 jaE50 ning E51. Alajaama taseme andmeedastus-seade vôib moodustada lisaks ka andmeedas-tusega seotud sündmuste koode.

Koodid E1...E8 ja neile vastavad sündmusedsaab vôtta andmeedastusse sisse vôi jätta kôrvale.Selleks tuleb SPA-kanali kaudu kirjutada relee-moodulile nn. sündmuste mask (V155) , mis onkümnendnumbriks muudetud kahendnumber.

Sündmuste koodidele E1...E8 vastavad numbrid1, 2, 4, ...128. Sündmuste maskid moodustatakseülaltoodud numbrite korrutamise teel nulliga(kui sündmust ei edastata) vôi ühega (kuisündmus edastatakse) ja liites tulemused (vrd.kontrollsumma arvutamine).

Sündmuste maski väärtus vôib olla 0...255. Selleoletussuurus moodulile SPCU 1C6 on 85, s.t.kôik lähtumis- ja väljalülitussignaalid edastataksenôudmisel alajaama taseme andmeedastussead-mele, kuid tagastumisi ei edastata. Koode E50...E54 ja neile vastavaid sündmusi ei saa andmeedas-tusest välja jätta.

Nulljärgnevuspinge releemooduli sündmustekoodid on järgmised:

Tähelepanu!SPACOM-süsteemis moodustab alajaama and-meedastusseade sündmuste koodid E52...E54.

Kood Sündmus Sündmusele Kordajavastav number oletussuurus

E1 U0 > astme lähtumine 1 1E2 U0 > astme lähtumise tagastumine 2 0E3 U0 > astme väljalülitamine 4 1E4 U0 > astme väljalülituskäsu tagastumine 8 0E5 U0 >> astme lähtumine 16 1E6 U0 >> astme lähtumise tagastumine 32 0E7 U0 >> astmest väljalülitamine 64 1E8 U0 >> astme väljalülituskäsu tagastumine 128 0E50 Taaskäivitus * -E51 Sündmuste registri ületäitumine * -E52 Andmeedastuse ajutine häire * -E53 Moodul ei vasta side kaudu * -E54 Moodul vastab jälle side kaudu * -

0 ei edastata1 edastatakse* koodinumbrit ei ole- ei saa programmeerida

12

Telemehaanikateel edastavadandmed

Lisaks sündmuste koodidele vôimaldab alajaamataseme andmeedastusseade lugeda SPA-kanalikaudu kôiki nulljärgnevuspinge releemoodulisisendandmeid (I-andmed), sätteväärtusi (S-andmed), mällu registreeritud andmeid (V-andmed) ja samuti môningaid teisi andmeid.Osa andmetest saab muuta SPA-kanali kaudu

antavate käskudega. Kôik andmed paiknevad 0-kanalis, mida ei ole vaja kirjutada andmeedastus-käskudesse.

R = releemoodulilt saab lugeda andmeidW = andmeid saab kirjutada releemoodulile

Teave Kood Teabe Suurusedsuund

Môôdetud nulljärgnevuspinge l1 R 0...250% x UnU0 > astme väljalülituskäsu blokeerimine l2 R 0 = ei blokeerita

1 = väljalülituskäsk blokeeritudU0 >> astme väljalülituskäsu blokeerimine l3 R 0 = ei blokeerita

1 = väljalülituskäsk blokeeritud

U0 > astme lähtumine 01 R 0 = U0 > aste pole lähtunud1 = U0 > aste lähtunud

U0 > astmest väljalülitamine 02 R 0 = U0 > aste pole välja lülitanud1 = U0 > aste välja lülitanud

U0 >> astme lähtumine 03 R 0 = U0 >> aste pole lähtunud1 = U0 >> aste lähtunud

U0 >> astmest väljalülitamine 04 R 0 = U0 >> aste pole välja lülitanud1 = U0 >> aste välja lülitanud

Kehtiv U0 > astme lähtumisväärtus S1 R 2...100% x UnKehtiv U0 > astme viide S2 R 0,05...100 sKehtiv U0 >> astme lähtumisväärtus S3 R 2...80% x Un, 999 = ∞Kehtiv U0 >> astme viide S4 R 0,05...100 sKehtiv lülitite rühma SG1 kontrollsumma S5 R 0...255

Potentsiomeetriga sätestatud U0 > astme S11 R 2...100% x UnlähtumisväärtusPotentsiomeetriga sätestatud U0 > astme S12 R 0,05...100sviidePotentsiomeetriga sätestatud S13 R 2...80% x Un, 999 = ∞U0 >> astme lähtumisväärtusPotentsiomeetriga sätestatud S14 R 0,05...100 sU0 >> astme viideLälitite rühma SG1 kontrollsumma S15 R 0...255(lülititega sätestatud)

U0 > astme lähtumisväärtuse S21 R,W 0...999%reservsätteprotsentU0 > astme viite reservsätteprotsent S22 R,W 0...999%U0 >> astme lähtumisväärtuse S23 R,W 0...999%reservsätteprotsentU0 >> astme viite reservsätteprotsent S24 R,W 0...999%Lülitite rühma SG1 kontrollsumma S25 R,W 0...999%reservsätteprotsent

13

Teave Kood Teabe Suurusedsuund

U0 > astme lähtumisväärtuse reservsäte S31 R 2...100% x UnU0 > astme viite reservsäte S32 R 0,05...100 sU0 >> astme lähtumisväärtuse reservsäte S33 R 2...80% x Un, 999 = ∞U0 >> astme viite reservsäte S34 R 0,05...100 sLülitite rühma SG1 kontrollsumma S35 R 0...255reservsäte

Suurim môôdetud pinge vôi V1 R 0...250% x Unväljalülitamishetke pingeU0 > astme lähtumiste arv V2 R 0...255U0 >> astme lähtumiste arv V3 R 0...255Viimase U0 > astme lähtunud oleku aeg V4 R 0...100%Viimase U0 >> astme lähtunud oleku aeg V5 R 0...100%

Väljundreleede talitlusindikaatorite V101 W 1 = kviteeritakse väljundreleed jakaugkviteerimine talitlusindikaatoridVäljundreleede, talitlusindikaatorite ja V102 W 1 = kviteeritakse väljundreleed,ja mällu registreeritud andmete talitlusindikaatorid ja registridkaugkviteerimine (koodid V1...V5)

Sätete kaugjuhtimine V150 R,W 0 = potentsiomeetersättedS11...S15 töösse

1 = reservsätted S31...S35 töösse

Sündmuste mask V155 R,W 0...255 vt. peatükk“Sündmuste koodid”

Lähtumise ja väljalülitamise talitlus- V156 R,W 0...15 vt. peatükkindikaatorite isehoidmine (SG2) “Programmeerimislülitid”

Reservsätete parooli avamine V160 W 1...999Reservsätete paroolide muutmine vôi V161 W 0...999sulgemine

Autokontrolli aktiviseerimine V165 W 1 = autokontrolli väljundaktiviseerub ja IRF lamp süttibumbes 5 s. jooksul, 30 s. pärastautokontroll tagastub

Sisemine rikkekood V169 R 0...255

Releemooduli andmeedastuseaadress V200 W 1...254

Programmi versiooni tüüp V205 R näiteks 070 B

14

Teave Kood Teabe Suurusedsuund

Releemooduli tüüp F R SPCU 1C6

Sündmuste registrite lugemine L R aeg, kanalinumber jasündmuste kood

Sündmuste registri veelkordne lugemine B R aeg, kanalinumber jasündmuste kood

Releemooduli oleku andmete lugemine C R 0 = normaalolek1 = moodul on automaatselt tagastunud2 = sündmuste registri üle- täitumine3 = sündmused 1 ja 2 koos

Releemooduli oleku andmete kviteerimine C W 0 = kviteerimine

Kellaaja lugemine vôi sätestamine T R,W 00,000...59,999 s

Andmeedastuskoodid L, B, C ja T on reserveeri-tud releemooduli ja alajaama taseme andmee-edastusseadme vahelise andmeedastuse tarbeks.Sündmuste registrit saab L-koodiga lugeda ainultüks kord. Kui andmeedastamisel tekib rike onvôimalik B-käsuga uuesti lugeda eelnevalt L-käsuga loetud sündmuste registri sisu. Käsku Bsaab vajadusel korrata.

Sätted S1...S5 on relees kasutusel olevad sätted.Need on sätestatud kas potentsiomeetrite japrogrammeerimislülititega vôi kaugsätestamiseteel. Suurused S11...S15 on sätestatud releemoodulil sätestuspotentsiomeetriga vôi lülititega.S21...S25 on protsentuaalsed, neid tuleb korru-tada potentsiomeeter sätete suurustega. Sätteid

S21...S25 saab nii lugeda kui ka kirjutada. Kirju-tamiseks tuleb avada reservsätte parool (V160)ja potentsiomeetri sätted peavad kehtima (V150= 0). Muutujad S31...S35 sisaldavad tegelikkereservsätte suurusi.

Muutes reservsätte protsente S21...S24, saabneile muutujatele kirjutada protsendi määraks0...999. Seega saab sätet muuta ka üle tehnilistesandmetes määratud piiride. Relee ôige talitluson garanteeritud siiski ainult tehnilistes andmetesmääratud piirides.

Autokontrolli aktiviseerimine (V165) keelabkaitse töö selleks ajaks kui autokontrolli väljundon aktiivne ja IRF-i signaallamp pôleb.

15

Rikkekood Veidi pärast seda, kui autokontrolli süsteem onavastanud relees püsiva rikke süttib relee esipa-neelil punane IRF signaallamp. Samaaegseltannab releemoodul käsu releeploki autokontrollikontaktidele.

Sagedamatel rikkejuhtumitel süttib moodulikuvaril rikkekood, mis näitab millise rikkega on

tegemist. Rikkekood koosneb punasest ühest jarohelisest koodinumbrist, mis ei ole moodulikuvarilt välja kviteeritav. Rikke tekkimisel tulebrikkekood üles kirjutada ja teatada valmistajahooldetalitusele. Järgnevasse tabelisse on kantudmôned rikkekoodid, mis vôivad esineda nulljärg-nevuspinge releemoodulis SPCU 1C6.

Rikkekood Rike

4 Väljundrelee juhtahel on katkenud vôi puudub väljundrelee moodul30 Programmi mälu on vigastunud (ROM)50 Töömälu on vigastunud (RAM)

195 Liiga madal väärtus küsitluskanalil kordajaga 1131 Liiga madal väärtus küsitluskanalil kordajaga 567 Liiga madal väärtus küsitluskanalil kordajaga 25

203 Liiga kôrge väärtus küsitluskanalil kordajaga 1139 Liiga kôrge väärtus küsitluskanalil kordajaga 575 Liiga kôrge väärtus küsitluskanalil kordajaga 25

253 A / D muunduril ei ole katkestusi

Autokontrollisignaallamp (IRF)

Kuvar, 1+3 numbrit

Valikunupp (STEP)

Programmeerimislülitid SG1

Lülitigrupi signaallamp

Kviteerimisnupp (RESET)

Rakendumissignaalid

L1 IRF

>I

L2I L3II

1309

[ ]sk

>t0.5

0.05 1.0

13

2.5

0.5

0.04 1.0

0.5

1.5

2.5

STEP

RESET

SG1

0 1

1234567820

STEP

>>I

nI>I

nI>>I

>>t [ ]s

>I >>I

SPCJ 3C3

B

Môôdetavate suurustesignaallambid

Sätestuspotentsiomeeter 1ja selle signaallamp

I aste

Sätestuspotentsiomeeter 2ja selle signaallamp

Sätestuspotentsiomeeter 3ja selle signaallamp

II aste

Sätestuspotentsiomeeter 4ja selle signaallamp

C-tüüpi SPC-releepistikmooduliteüldised omadused

Kasutusjuhend Tehniline kirjeldus

2

C-tüüpi SPC-releepistikmoodulite

üldised omadused

1MRS 750592-MUM EST

Avaldatud 97-02-05Variant AKontrollitud TKHeaks kiidetud TK

Sisukord Nupud ............................................................................................................................ 3Programmeerimislülitid SG1 .......................................................................................... 3Sätestuspotentsiomeetrid ................................................................................................ 3Kuvar .............................................................................................................................. 3

Kuvari peamenüü ...................................................................................................... 4Kuvari alammenüüd .................................................................................................. 4Sätestusrezhiim .......................................................................................................... 5Näide 1: Tegutsemine sätestusrezhiimis ..................................................................... 5Registreeritud suurused ............................................................................................. 6

Näide 2: Väljalülitustesti rezhiim. Väljundite sundjuhtimine ......................................... 7Talitlusindikaatorid ........................................................................................................ 8Rikkekoodid ................................................................................................................... 8

Nupud Pistikmooduli esipaneelil on kaks nuppu. NuppuSTEP kasutatakse näidu muutmiseks ja nuppuRESET punaste talitlusignaalide kviteerimiseks.Peale selle pannakse nende nuppudega peale

môningaid sätteid, näiteks järjestikliidesegavarustatud plokkide aadressi ja järjestiksidekiiruse sätestamine (vt. punkti Kuvar).

Programmeerimis-lülitid SG1

Osa sätetest ja valitavad pistikmooduli töö-rezhiimid valitakse esipaneeli programmeeri-mislülititega SG1. Lülitirühma signaallamppôleb siis, kui kuvaril on lülitirühma kontroll-

summa. Kontrollsumma abil saab kontrollida,kas lülitite asendid on ôiged. Joonisel 2 onkontrollsumma arvutusnäide.

Lülitite asendid on

Kontrollsumma = 125

Joonis 2. Lülitirühma SG1 kontrollsumma arvutusnäide.

Kui joonise 2 järgi arvutatud kontrollsumma jakuvaril näidatav kontrollsumma on samad, vôibolla kindel, et lülitid on ôiges asendis.Iga môôtva

pistikmooduli programmeerimislülitite otstarvetselgitatakse vastava pistikmooduli kirjelduses.

3

Sätestuspotentsio-meetrid

Suurem osa talitlussuuruste ja viidete sätetestpannakse peale môôtva pistikmooduli esipaneelilolevate potentsiomeetritega. Igal sätestuspoten-tsiomeetril on oma signaallamp, mis pôleb siis,kui kuvaril on vastav sättesuurus.

Kui mingit sätestuspotentsiomeetrit pöörata selajal kui kuvar näitab mingit muud sätte- vôimôôteväärtust, siirdub kuvar otsekohe näitamasätestatavat suurust. Ühtlasi süttib vastava sättesignaallamp.

Lisaks tegelikele potentsiomeetrisätetele onenamusel moodulitest nn. reservsätted. Seetähendab, et mooduli potentsiomeetrisätteid japrogrammeerimislülite rühma kontrollsummatsaab muuta järjestikside kaudu toimiva andmee-dastuse teel. Kaugsätestamiseks on vaja teadaploki registris A asuvat parooli ja reservsätted eitohi olla aktiivsed, s. t. parameeter V150 = 0.Olekut kus reservsätted on aktiivsed, näitab sellesätestuspotentsiomeetri all vilkuv indikaator,mille väärtust parajasti kuvaril näidatakse.

Kuvar Môôtva pistikmooduli kuvar näitab môôte- jasättesuurusi ning mällu salvestatud andmeid.Näit koosneb neljast numbrist, millest kolmparempoolset (rohelised numbrid) näitavadmôôte-, sätte- vôi salvestatud suurust ja vasak-poolseim (punane number) registri numbrit.Seda, millist môôte- vôi sätteväärtust kuvarilnäidatakse, näitab kollane signaallamp. Registrinumber pôleb vaid siis, kui kuvar näitab mällusalvestatud andmeid.

Kui môôtvale pistikmoodulile lülitatakse ope-ratiivpinge, kontrollib plokk algul kuvarit, jook-sutades sellel numbreid 1...9 umbes 15 sekundikestel. Pärast kontrolli näit kustub. Kontrollimisevôib katkestada vajutades nupule STEP. Plokikaitsesfunktsioonid on kogu kontrollimise ajakestel töös.

Kuvari peamenüü Kôik normaalses tööolukorras vajalikud andmedsaab välja kutsuda kuvari peamenüüst. Sellesesitatakse reaalajas môôteväärtused, tavalisedpotentsiomeetrisätted ja tähtsaimad mälussalvestatud rikkeandmed.

Peamenüüs näidatavad andmed kutsutaksekuvarile nupu STEP abil. Kui nupule STEPvajutatakse 1 sekundi kestel, teeb näit ühe sammuedasi. Kui nupule STEP vajutatakse umbes 0,5sekundit, teeb näit ühe sammu tagasi.

Pimedalt kohalt saab siirduda ainult edasi. Kuivajutada nupule STEP pidevalt, siirdub näitpidevalt edasi, peatudes hetkeks pimedal kohal.

Kui näitu ei kustutata pimedale kohale siirdumiseteel, jääb see aktiivseks umbes 5 minutiks pärastviimast nupule STEP vajutamist. Pärast sedakustub näit iseenesest.

4

Kuvari alammenüüd Alammenüüdes näidatakse suurusi, mis poleesmatähtsad vôi mida sätestatakse harva. Eritüüpi pistikmoodulitel on alammenüüde arverinev. Neid kirjeldatakse vastavate pistik-moodulite juhendites.

Peamenüüst alammenüüsse siirdumiseks tulebvajutada nupule RESET umbes 1 sekundi kestel.Siirdumine ühest alammenüüst teise vôi tagasipeamenüüsse toimub samuti kui peamenüüsühelt näidult teisele siirdumine: ühesekundiline

vajutus viib sammu vôrra edasi ja 0,5 sekundilinevajutus sammu vôrra tagasi. Tagasipöörduminepeamenüüsse on toimunud, kui kuvaril punaneSTEP number on kustunud.

Kui alammenüüsse siirdutakse signaal-lambiganäidatavalt môôte- vôi sätte-suuruselt, jääb sig-naallamp pôlema ja registri aadress (STEP)hakkab vilkuma. Ainult vilkuv registri aadressnäitab, et ollakse mingi registri alammenüüs.

Peamenüü

STEP 0,5 s RESET 1 s STEP 0,5 s STEP 1 s

STEP 1 s

STEP 0,5 s

I> -astme läht.voolu säte I>

Reservsätteprotsent p1

I> astme väljal.aja säte t>

I> -astme läht.voolu säte I>>

I>> astme väljal.aja säte t>>

Lülitirühma SG1kontrollsumma

Reservsätteprotsent p2

Reservsätteprotsent p3

Reservsätteprotsent p3

Kontrollsummareservsäte

Reservsättesuurus I> x p1

Reservsättesuurus t> x p2

Reservsättesuurus I>> x p3

Reservsättesuurus t>> x p4

Kontrollsummareservsäte

Joonis 3. Näide maksimaalvoolumooduli SPCJ 3C3 sätestamise pea- ja alammenüüdest.Potentsiomeetersätted asuvad peamenüüs ja need saab kuvarile kutsuda nupule STEP vajutamisega.Lisaks potentsiomeetersätele asuvad peamenüüs voolu môôtmise väärtused ja registrid 1...5, 0 jaA. Reservsätteprotsent ja -suurus asuvad sätestamise alammenüüdes ja neid saab kuvarile kutsudanupule RESET vajutamisega.

Sätestusreziim Peamenüü registrites ja alammenüüdes on kasätestatavaid andmeid. Sätestamine toimub nn.sätestusrezhiimis, kuhu peamenüüst vôi alamme-nüüst siirdutakse vajutades nupule RESET kuninäidu parempoolne number hakkab vilkuma(umbes 10 s). Vilkuvat numbrit vôib muutavajutades nupule STEP. Vilkumise siirdamineühelt numbrikohalt teisele toimub nupu RESETabil.

Sätestatud väärtus salvestatakse vajutades ühea-egselt STEP ja RESET. Tegelikult peab nupule

RESET vajutama natuke kauem kui nupuleSTEP. Sätestusrezhiimist pea- vôi alammenüüssetagasiminekuks tuleb vajutada nupule RESET(umbes 10 s) kuni näidu rohelised numbridlakkavad vilkumast. Kui moodul jäetakse sätes-tusreziimi, tagastub ta umbes 5 min. pärastalgolekusse.

Sätestusrezhiimis sätestatavad suurused on näitekspistikmooduli aadress ja. järjestikside kiirus.Pärast seda saab muuta reservsätte protsente.

5

Näide 1: Tegutsemine sätestusrezhiimis. Pistikmooduliaadressi ja järjestikside kiiruse sätestamine käsitsi.Aadressi algväärtus on 146.

a)Vii näit nupuga STEP registrisse A.

b)Vajuta nupule RESET kuni näidu parempool-seim number vilkuma hakkab.

c)Muuda nupu SETP abil aadressi kôige vähem-tähtsam number ôigeks.

d)Vajuta nupule RESET, vilkuma hakkab näidukeskmine number.

e)Sea nupu STEP abil näidu keskmine numberôigeks.

f)Vajuta nupule RESET, vilkuma hakkab olulisimnumber.

g)Sea nupu STEP abil aadressi kôige olulisemnumber ôigeks.

h)Salvesta aadress relee mällu. Selleks tuleb vajutadanuppudele STEP ja RESET üheaegselt. Aadressisalvestamisel vilguvad kuvaril märgid A – – –.

i)Välju sätestusrezhiimist vajutades nupule RESETkuni näit lakkab vilkumast.

j)Siirdu seejärel registri A alammenüüsse 1 vaju-tades nupule RESET umbes 1 sekundi kestel.Registri aadressi A kohal hakkab vilkuma number1. Selles alammenüüs sätestatakse järjestiksidekiirus.

k)Järjestikside kiiruse sätestamine ja salvestaminetoimub punktide b...i kohaselt. Erandiks on see,et pidevalt pôleva registri aadressi A asemel pôlebvilkuv 1.

l)Pärast salvestamist vôid siirduda tagasi peame-nüüsse vajutades nupule STEP umbes 0,5 sekun-dit.

6

Registrisse salvestatakse rikkehetke andmed jamônedel moodulitel ka sätteväärtusi. Regis-treeritud suurused, välja arvatud môned sätte-suurused, nullitakse samaaegse nuppudele STEPja RESET vajutamisega. Tavalised registrid muu-tuvad nulliks ka relee operatiivtoite katkemisekorral, pingekatkestuse järel säilivad registritesainult sätestatavad suurused ja taaslülituste arv.

Eri tüüpi pistikmoodulitel on erinev arv regis-treid. Registrite otstarvet selgitatakse vastavatepistikmoodulite kirjeldustes. Lisaks sellele onreleede komplekti üldsildil lihtsustatud nimekiriandmetest, mida vastava releekomplekti pistik-moodulid registreerivad.

Kôigil C-tüüpi releepistikmoodulitel on kaksüldist registrit, register O ja register A.

Register 0 sisaldab kodeeritud kujul teavet näit.väliste blokeersignaalide ja vôimsuslüliti asendikohta. Neid koode selgitatakse vastavate moo-dulite kirjeldustes.

Registreeritudsuurused

Registris A asub môôtva pistikmooduli aadressjärjestiksidesüsteemi jaoks. Näites 1 näidatakse,kuidas aadressi muuta saab. Selle registri alam-menüüs 1 on järjestikside kiiruse suurus. Kiirusesitatakse kiloboodides.

Alammenüüs 2 on SPACOM süsteemi ühen-dusloendur. Kui kaitserelee, milles pistikmoodulasub, on ühendatud alajaama taseme andme-kogumisplokiga ja ühendus on korras, on loen-duri väärtus 0. Kui ühendus on katkenud,loendab loendur pidevalt numbreid 1...255.

Alammenüüs 3 asub sätete kaugmuutmiseksvajalik parool. Aadressi järjestikside kiiruse japarooli saab sätestada nii käsitsi kui ka järjestik-side kaudu. Vt. näide 1.

Aadressi ja parooli algväärtus on 001 ja järjestik-side kiiruse algväärtus 9,6 kiloboodi.

7

Väljalülitustestirezhiim

0-registri kaudu pääseb ka nn. väljalülitustestireziimi. Selles rezhiimis saab sundkorras ühekaupaaktiviseerida kôik pistikmooduli väljundsignaa-lid. Kui kaitsereleede komplekti vahereleede plaaton kohal, proovitakse sellega läbi ka vahereleed.

Vajutades nupule RESET umbes 10 sekundit,hakkavad näidu kolm parempoolset numbritvilkuma, andes sellega märku, et pistikmoodulon testiasendis. Sätestuspotentsiomeetrite signaal-lambid näitavad oma vilkumisega, millineväljundsignaal on parajasti aktiivne. Soovitudväljund valitakse vajutades nupule STEP umbes1 sekund kuni hakksb vilkuma järgmine signaal-lamp.

Sätestuspotentsiomeetri signaallampide ja väljund-signaalide vastavus on järgmine:

Sätestuspotentsiomeeter 1 SS1I astme lähtumine

Sätestuspotentsiomeeter 2 TS1I astme väljalülitamine

Sätestuspotentsiomeeter 3 SS2II astme lähtumine

Sätestuspotentsiomeeter 4 TS2II astme väljalülitamine

Signaallamp ei pôle IRFAutokontroll

Valitud lähtumine vôi väljalülitamine aktivi-seeritakse üheaegse vajutamisega STEP ja RESETnuppudele. Signaal jääb aktiivseks niikauaks kuimôlemat nuppu vajutatakse. Autokontrolliväl-jund aktiviseerub, kui vajutatakse kord STEPnupule kui ühegi potentsiomeetri signaallampei vilgu. IRF väljund aktiviseerub umbes 5sekundit pärast STEP nupule vajutamist jatagastub pärast seda. Ühtlasi siirdub kuvar tagasipeamenüüsse ja sooritab algproovimise.

Signaalide valimisjärjestus vastab joonisele 4.

REGISTER 0IRF SS1 TS1 SS2 TS2

STEP STEP+RESET

STEP+RESET

STEP+RESET

STEP+RESET

RESET10 s

RESET1 s

RESET1 s

RESET1 s

RESET1 s

RESET1 s

Joonis 4.Väljundsignaalide valiku järjekord väljalülitustesti rezhiimis.

Näiteks kui vilgub sätestuspotentsiomeetri 2signaallamp ja vajutatakse STEP ja RESETnuppudele, aktiviseerub signaal TS1 (väljalüli-tamine I astmest ). Peamenüüsse saab tagasi mis

tahes väljalülitustesti rezhiimi punktist vajutadesumbes 10 sekundit nupule RESET. Kui mooduljäetakse väljalülitustesti rezhiimi, tagastub taautomaatselt umbes 5 minuti pärast.

8

Näide 2: Väljalülitustesti rezhiim. Väljundite sundjuhti-mine.

a)Vii näit registrisse null.

talitlussignaal kustunudkollane talitlussignaalpunane talitlussignaal

b)Vajuta umbes 10 sekundit nupule RESET kuninäidu kolm parempoolset numbrit ja ülemisepotentsiomeetri signaallamp hakkavad vilkuma.

c)Vajuta üheaegselt nuppudele STEP ja RESET,sellega aktiviseerub esimese talitlusastme (näit.vooluploki SPCJ 3C3 I >-astme) lähtumine jaühtlasi süttib selle astme talitlussignaal kollasena.

d)Vajuta umbes 1 sekund nupule RESET. Vilkumahakkab teise potentsiomeetri signaallamp.

e)Vajuta üheaegselt STEP ja RESET nuppudele,sellega aktiviseerub esimese talitlusastme (näit.vooluplokil SPCJ 3C3 I >astme) väljalülitamineja ühtlasi süttib selle astme talitlussignaal puna-sena.

f)Teise talitlusastme lähtumine vôi väljalülitamineaktiviseeritakse samuti kui esimesel talitlusastmel.Siis vilgub kolmanda vôi neljanda sätte signaal-lamp.

g)Autokontrolli väljundi aktiviseerimiseks siirdatest kohale, kus ei vilgu ükski signaallamp. Vajutakord nupule STEP. Umbes 5 sekundi pärastsüttib punane IRF signaallamp ja aktiviseerubIRF väljund. Signaallamp kustub ja väljundennistub iseendast varsti pärast seda. Ühtlasiväljub moodul testrezhiimist.

h)Väljalülitustesti rezhiimist saab väljuda mistahespunktis, vajutades nupule RESET umbes 10sekundit kuni näidu 3 parempoolset numbritlakkavad vilkumast.

9

Talitlus-indikaatorid

Môôtvas pistikmoodulis on kaks eraldi talitlus-astet. Neil môlemal on oma kollapunane talitlus-indikaator pistikploki alaservas.

Talitlusindikaator süttib kollasena kui kaitse-aste lähtub ja punasena kui toimub viitega väljal-ülitamine. Mônel juhul erineb talitlusindikaa-torite toime eelkirjeldatust. Seda on täpsemaltselgitatud vastavate pistikplokkide kirjeldustes.

Rikkekoodid Peale kaitsetalitluse sisaldavad pistikmoodulidautokontrolli. Autokontroll jälgib pidevalt mikro-protsessori, selle programmi ja elektroonika talit-lust.

Kui autokontroll leiab pistikmoodulist püsivarikke, süttib veidi pärast rikke leidmist paneelilpunane IRF signaallamp. Ühtlasi käivitab moo-dul releeploki autokontrolli kontakti.

Enamasti süttib rikete korral mooduli kuvarilrikkekood, mis kirjeldab rikke iseloomu. Rikke-kood koosneb punasest ühest ja rohelisest koo-dinumbri osast, mida ei saa näidult väljakviteerida. Rikke korral tuleb rikkekood üleskirjutada ja teatada valmistajale.

10

11

1MR

S 7

5059

0-M

UM

E

ST

ABB OyDistribution AutomationP.O.Box 699FI-65101 VaasaFINLANDTel. +358 (0)10 22 11Fax.+358 (0)10 22 41094www.abb.com/substationautomation