Justisa & Seguransajsmp.tl/wp-content/uploads/2014/08/JDN09-09-02-15.pdf · 1 JN Diário Justisa &...

1
1 JN Diário Justisa & Seguransa JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIU Rua setubal Colmera Dili, Timor Leste Po Box 275, Telefone: 3323883, [email protected] Website: www.jsmp.tl Facebook: www.facebook.com/timorleste.jsmp Twitter: @JSMPtl JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME Tribunál abitua informa sentensa ba interesadu sira iha odamatan tribunál nian Iha 29 Janeiru 2015, Tribunál Distritál Dili liuhosi ofisial justisa tribunál nian, informa desizaun ba kazu violénsia doméstika balun iha deit odamatan liur hosi salaun julgamentu nian. “JSMP sente la konfortavel ho prátika hanesan ne’e tanba la hatudu seriedade ba interese parte sira ne’ebé partense/involve iha prosesu ne’e. JSMP hanoin katak tribunál tenke trata kazu hotu-hotu iha maneira ida 2015, ofisiais justisa hato’o leitura sentensa iha odamatan liur hosi salaun julgamentu nian ba kazu ofensa ba integridade fízika simples ho natureza violénsia doméstika ida ne’ebé involve AB (laen) no ZdS (kuiñada) hasoru lezada ne’ebé nu’udar AB nia feen. Iha momentu hato’o desizaun ne’e, lezada sem hetan akompañamentu hosi ministériu públiku no arguidu sira rasik la marka ne’ebé rigorozu no mantein karakteristika formal dezisaun tribunál atu asegura katak prosesu justisa iha kbi’it atu hatauk ema hodi la bele komete tan krime iha loron seluk no atu hatudu respeitu ba parte sira ne’ebé envolve iha prosesu ne’e,” dehan Diretór Ezekutivu, Luis de Oliveira Sampaio. JSMP observa liuhosi konverzasaun informal ho vítima sira, vítima balun sente la satisfas ho mekanismu ne’ebé tribunál opta hodi anunsia desizaun ba sira nia kazu liuhosi ofisial justisa iha odamatan tribunál nian. Prátika ne’e impede parte sira nia direitu atu hatene loloos efeitu hosi desizaun tribunál nian no saída mak sira tenke halo bainhira sira la simu desizaun ne’e. Antes ne’e, iha 27 Janeiru prezensa iha loron refere. Depois rona tiha desizaun ne’e, lezada husu fali ba staff JSMP kona-ba efeitu hosi desizaun ne’e oinsa...”sira tama komarka kala’e no tansa sá sira la mai tribunál no oinsá ho hau nia oan nain tolu.” Pergunta hirak ne’e hatudu interese boot hosi parte sira liu-liu sira ne’ebé afeitadu hosi krime ruma atu hatene diak rezultadu ruma ne’ebé tribunál produz. Ema barak la dun hatene kona-ba prosesu justisa formal no tribunál iha kna’ar atu asegura parte sira hetan esplikasaun diak hodi ema bele fiar katak prosesu julgamentu loloos no justu. JSMP hanoin katak tuir loloos desizaun sira hotu tenki lee sai iha julgamentu nia laran, atu nune’e parte sira bele hetan esklaresimentu ba kualker desizaun ne’ebé tribunál foti. Ne’e importante atu sira bele kumpriende efeitu hosi desizaun tribunál no saída mak sira tenke halo wainhira sira la simu Prosesu keixa kazu violasaun seksúal no violénsia doméstika sai konfuzaun ba Estudante Sekundariu Raicala Distritu Ermera Iha 5 Janeiru 2015, JSMP fasilita treinamentu ba Estudante iha Eskola Sekundariu Públiku Raicala Distritu Ermera. Totál estudante nomós profesora ne’ebé partisipa iha treinamentu ne’e hamutuk 30, kompostu husi profesora nain 4 estudante feto 17 no mane 9. Materia ne’ebé hato’o no diskute iha treinamentu ne’e maka hanesan prezensa no konseitu Lei Kontra Violénsia Doméstika, oinsa asesu ba justisa formal, prosesu halo keixa ba kazu krime violasaun seksuál no violénsia doméstika no diferentre entre krime semi públiku no krime públiku. “Treinamentu ne’e ho objetivu atu kontinua habelar informasaun ba estudante sira no atu hatan mós ba preokupasaun no dúvida ne’ebé partisipante sira hato’o liu-liu relasiona ho asuntu violénsia seksuál hasoru labarik no violénsia domestika ne’ebé akontese iha uma laran hodi prosesu tuir sistema ne’ebé eziste ona,” dehan Diretór Ezekutivu JSMP, Luis de Oliveira Sampaio. Diretór Eskola Raicala Sr. Edio Vitorino Exposto esplika katak prezensa JSMP nian importnate no ajuda estudante sira hodi hetan informasaun inportante sira ne’e, partikularmente estudante sira bele hatene kona-ba mekanismu sira ne’ebé eziste ona. Tanba durante ne’e estudante no profesora sira la hatene no konfunde kona-ba oinsa atu halo keixa ba krime sira ne’ebé akontese iha sira nia komunidade. Iha enseramentu Sr. Exposto nomós profesora sira hato’o sira nia agradesementu ba JSMP, no husu ba estudante sira atu lee nafatin informasaun sira ne’e atu nune’e bele habelar ka hatutan liu tan ba estudante no komunidade sira seluk ne’ebé la hetan oportunidade hodi partisipa iha atividade ne’e. Durante treinamentu ne’e, JSMP observa katak estudante sira hetan difikulidade atu kumpriende kona- ba oinsa atu prosesu ba kazu sira violénsia doméstika no violénsia seksuál. Estudante sira rekoñese durante sira hetan violénsia husi sira nia família inklui inan-aman maibe sira la hatene katak ne’e krime no konsidera violénsia doméstika ka lae. Tanba sira nunka hetan informasaun espesiku iha área jutisa formal nian hanesan JSMP ba halo ba sira. Relasiona ho pergunta hirak ne’e, treinador/fasilitador sira klarifika no refere ba artigu 3 Lei Kontra Violénsia Doméstika katak krime hirak ne’ebé akontese iha uma-laran konsidera nu’udar krime públiku inklui involve inan-aman rasik. Depois hetan klarifikasaun hosi fasilitador sira, estudante sira hahu kompriende kona-ba aktu hirak ne’e no oinsa sira bele prosesu. Aleinde ne’e, fasilitador sira mós aprezenta estudu kazu atu sukat oinsa estudante sira nia komprensaun kona-ba materia hirak ne’e. Treinamentu ida ne’e realiza tanba hetan suporta husi Embaixada Canada iha Indonesia. Tuir planu treinamentu hanesan sei realiza iha Eskola Sekundariu iha Distritu Suai iha semana ne’e.*** desizaun ne’e. Aleinde ne’e mós atu kumpri artigu 279 ba Kodigu Prosesu Penal kona-ba sentensa nia elaborasaun no leitura ne’ebé iha nia alínea (3) defini katak Juis tenke lee no esplika s e n t e n s a publikamente iha audiénsia iha loron sanulu resin lima nia laran. JSMP rekomenda atu tribunál tenke mantein karakter formalidade hosi prosesu justisa formal atu ema hotu sente seguru no laran metin ba prosesu hirak ne’ebé tama ba iha tribunál. *** Sesaun plenáriu Parlamentu Nasionál Edisaun, Tersa-feira, 3 Fevereiru 2015 Aprovasaun votu No.6/ III/ (3)-votu pezadu/ kondolensia ba falesimentuSr. Deputadu Mateus de Jesus. Deklarasaun polítika Bankada: Bakanda FRETILIN: aprezenta kestaun no preokupasaun kona-ba situasaun seguransa rai laran no forsa operasaun konjunta nia servisu tenki tuir lei no tenki respeitu direitus umanus. Informasaun diverses husi deputadu sira: Problema saúdi: Deputadu Francisco Miranda Branco Husu ba Ministériu Saúde tenke hadia mekanismu atendimentu saúde hosi parteria sira ba pasienti sira. Kestiona kualidade servisu doutor espesialista sira ne’ebé servisu iha óóspital nasionál relasiona ho transparensia moras ba iha óspital sira iha rai liur ne’ebé barak liu no gasta osan estadu nian, kompara ho óspital NTT ita nia óspital kapital aat liu nia atendimentu. Husu ministériu saúde atu kria kode etik ba parteiras no doutor ho nia sansaun sira hodi evita iha halo atendimentu ba pasienti labele prejudika ema hodi fó aemasa ba vida ema nian. Kestiona mós kona-ba transferensia pasienti sira ba klinika privadu husi óspital nasionál. Deputadu Virgilio da Costa Hornai : Subsidiu ba xefe suku sira Husu ba governu no parlamentu nasionál atu tau atensaun ba subsidiu ba xefi suku sira, tanba haree ba sira nia nesesidade família ho responsablidade no pezu servisu durante ne’e. Deputadu ne’e rekoñese katak salari atuál agora ne’e ki’ik liu la koresponde atu kobre nesesidade iha família uma laran nian. Sapa matrikula kareta nian: Husu ba ministériu transporte no polísia atu tau atensaun hodi prende kareta sira ne’ebé tau sapa matrikula ho sira nia naran ou oan nia naran ne’e sei afeita ba polísia nia servisu bainhira mosu krime ruma atu prosesa. Aleinde ne’e liu-liu ba polísia sira ne’ebé agora dadaun la-uja sapa matrikula maibé uja deit naran departementu ka unidade nian hanesan Ex: BOP ka seluktan. Edukasaun: Eskola ensinu baziku ne’ebé dala-barak hasoru difikuldade tanba iha sala estudante barak liu husi 45 alunus ba leten hodi difikulta labarik no profesor sira atu hanorin no aprende. Maibé ida ne’e realidade akontese barak tanba iha profesor sira la-fahe aula ho oras hanorin durante loron tomak.***

Transcript of Justisa & Seguransajsmp.tl/wp-content/uploads/2014/08/JDN09-09-02-15.pdf · 1 JN Diário Justisa &...

Page 1: Justisa & Seguransajsmp.tl/wp-content/uploads/2014/08/JDN09-09-02-15.pdf · 1 JN Diário Justisa & Seguransa JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME PROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA

1 JN Diário Justisa & Seguransa

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMMEPROGRAMA MONITORIZASAUN BA SISTEMA JUDISIÁRIURua setubal Colmera Dili, Timor LestePo Box 275, Telefone: 3323883, [email protected]: www.jsmp.tlFacebook: www.facebook.com/timorleste.jsmpTwitter: @JSMPtl

JUDICIAL SYSTEM MONITORING PROGRAMME

Tribunál abitua informa sentensa bainteresadu sira iha odamatan tribunál nian

Iha 29 Janeiru 2015,Tribunál Distritál Dililiuhosi ofisial justisa tribunálnian, informa desizaun bakazu violénsia doméstikabalun iha deit odamatan liurhosi salaun julgamentu nian.

“JSMP sente la konfortavelho prátika hanesan ne’etanba la hatudu seriedade bainterese  parte sira ne’ebépartense/involve iha prosesune’e. JSMP hanoin kataktribunál tenke trata kazuhotu-hotu iha maneira ida

2015, ofisi ais justisahato’o leitura sentensa ihaodamatan liur hosi salaunjulgamentu nian ba kazuofensa ba i ntegridadefízika simples ho naturezaviolénsia doméstika idane’ebé involve AB (laen)no ZdS (kuiñada) hasorulezada ne’ebé nu’udar ABnia feen. Iha momentuhato’o desi zaun ne’e,lezada sem hetanakompañamentu hosiministériu públ iku noarguidu sira rasik la marka

ne’ebé rigorozu no manteinkarakteristika formaldezisaun tribunál atu asegurakatak prosesu justisa ihakbi’it atu hatauk ema hodi labele komete tan krime ihaloron seluk no atu hatudurespeitu ba parte sira ne’ebéenvolve iha prosesu ne’e,”dehan Diretór Ezekutivu,Luis de Oliveira Sampaio.

JSMP observa l iuhosikonverzasaun informal hovítima sira, vítima balun sentela satisfas ho mekanismune’ebé tribunál opta hodianunsia desizaun ba sira niakazu liuhosi ofisial justisa ihaodamatan tribunál nian.Prátika ne’e impede parte sirania direitu atu hatene loloosefeitu hosi desizaun tribunálnian no saída mak sira tenkehalo bainhira sira la simudesizaun ne’e.Antes ne’e, iha 27 Janeiru

prezensa iha loron refere.

Depois rona tiha desizaunne’e, lezada husu fali bastaff JSMP kona-ba efeituhos i desizaun ne’eoinsa.. .”sira tamakomarka kala’e no tansasá sira la mai tribunál nooinsá ho hau nia oan naintolu.”

Pergunta hirak ne’e hatuduinterese boot hosi partesira liu-liu sira ne’ebéafeitadu hosi krime rumaatu hatene diak rezultaduruma ne’ebé tr ibunálproduz. Ema barak la dunhatene kona-ba prosesujustisa formal no tribunáliha kna’ar atu aseguraparte sira hetanesplikasaun diak hodi emabele fiar katak prosesujulgamentu loloos no justu.

JSMP hanoin kataktuir loloos desizaunsira hotu tenki lee saiiha julgamentu nialaran, atu nune’eparte sira bele hetanesklaresimentu bakualker desizaunne’ebé tribunál foti.Ne’e importante atusira bele kumpriendeefeitu hosi desizauntribunál no saída maksi ra tenke ha lowainhira sira la simu

Prosesu keixa kazu violasaun seksúal no violénsia doméstika saikonfuzaun ba Estudante Sekundariu Raicala Distritu Ermera

Iha 5 Janeiru 2015, JSMPfasi lita tre inamentu baEs tudante i ha EskolaSekundariu Públiku RaicalaDistritu Ermera.

Totá l estudante nomósprofesora ne’ebé partisipaiha tr einamentu ne’ehamutuk 30, kompos tuhusi profesora na in 4estudante feto 17 no mane9.Materia ne’ebé hato’o nodiskute iha treinamentune’e maka hanesanprezensa no konseitu LeiKontra Violéns iaDoméstika, oinsa asesu bajus tisa formal, prosesuhalo keixa ba kazu krimeviol asaun seksuál no

viol éns ia domés tika nodiferentre entre krime semipúbliku no krime públiku.“Tre inamentu ne’e hoobje tivu atu kontinuahabelar informasaun baestudante sira no atu hatanmós ba preokupasaun nodúvida ne’ebé partisipantesira hato’o liu-liu relasionaho asuntu violénsia seksuálhasoru labarik no violénsiadomestika ne’ebé akonteseiha uma laran hodi prosesutuir sistema ne’ebé ezisteona,” dehan DiretórEzekutivu JSMP, Luis deOliveira Sampaio.

Diretór Eskola Raicala Sr.Edio Vi torino Expos toespl ika ka tak prezensaJSMP nian importnate noajuda estudante sira hodi

hetan informasaun inportantesi ra ne’e , par tikul armente

estudante sira belehatene kona-bamekanismu si rane’ebé ezis te ona.Tanba durante ne’ees tudante noprofesora s ir a lahatene no konfundekona-ba oinsa atu halokeixa ba krime sirane’ebé akontese ihasira nia komunidade.

Iha enseramentu Sr.Exposto nomósprofesora sira hato’osi ra niaagradesementu ba

JSMP, no husu ba estudante siraatu lee nafatin informasaun sirane’e atu nune’e bele habelar kahatutan liu tan ba estudante nokomunidade sira seluk ne’ebé la

hetan oportunidade hodi partisipaiha atividade ne’e.

Durante treinamentu ne’e, JSMPobserva katak estudante sira hetandifikulidade atu kumpriende kona-ba oinsa atu prosesu ba kazu siraviolénsia doméstika no violénsiaseksuál. Estudante sira rekoñesedurante sira hetan violénsia husi sirania família inklui inan-aman maibesira la hatene katak ne’e krime nokonsidera violénsia doméstika kalae. Tanba sir a nunka hetaninformasaun espesiku iha área jutisaformal nian hanesan JSMP ba haloba sira.

Relasiona ho pergunta hirak ne’e,treinador/fasilitador sira klarifika norefere ba ar tigu 3 Lei KontraViolénsia Doméstika katak krimehirak ne’ebé akontese iha uma-laran

konsidera nu’udar krime públikuinklui involve inan-aman rasik.

Depois hetan klarifikasaun hosifasilitador sira, estudante sira hahukompriende kona-ba aktu hirakne’e no oinsa sira bele prosesu.Aleinde ne’e, fasilitador sira mósaprezenta estudu kazu atu sukatoinsa estudante si ra niakomprensaun kona-ba materia hirakne’e.

Treinamentu ida ne’e realiza tanbahetan suporta hus i EmbaixadaCanada iha Indonesia. Tuir planutreinamentu hanesan sei realiza ihaEskola Sekundariu iha Distritu Suaiiha semana ne’e.***

desizaun ne’e.Aleinde ne’e mós atukumpri artigu 279 baKodigu Prosesu Penalkona-ba sentensa niaelaborasaun no leiturane’ebé iha nia alínea(3) defini katak Juistenke lee no esplikas e n t e n s apublikamente i haaudiénsia iha loronsanulu resin lima nialaran.

JSMP rekomenda atutribunál tenkemantein karakterformalidade hosiprosesu justisaformal atu ema hotusente seguru no laranmetin ba prosesuhirak ne’ebé tama baiha tribunál. ***

Sesaun plenáriu Parlamentu NasionálEdisaun, Tersa-feira, 3 Fevereiru 2015

Aprovasaun votu No.6/III/ (3)-votu pezadu/kondole nsia baf a l e s i m e n t u S r .Deputadu Mateus deJesus.

 Deklarasaun polítikaBankada:

Bakanda FRETILIN:aprezenta kestaun nopreokupasaun kona-basituasaun seguransa railaran no forsa operasaunkonjunta ni a servi sutenki tuir l ei no tenkirespeitu direitus umanus.

 Informasaun diverseshusi deputadu sira:

Problema saúdi:Deputadu FranciscoMiranda Branco

Husu ba Ministér iuSaúde tenke hadiamekanismu atendimentusaúde hosi parteria siraba pasienti sira.

Kestiona kualidadeservisu doutorespesialista sira ne’ebéservisu i ha óóspitalnasionál   relasiona  hotransparensia moras baiha óspital sira iha rai liurne’ebé barak liu no gastaosan estadu nian,kompara ho óspital NTTita nia óspital kapital aatliu nia atendimentu.

Husu ministériu saúdeatu kr ia kode etik baparteiras no doutor honia sansaun sira hodievita i ha ha loatendimentu ba pasientilabel e prejudika emahodi fó aemasa ba vidaema nian.

Kestiona mós kona-batransferensia pasientisira ba klinika privaduhusi óspital nasionál.

Deputadu Virgilio daCosta Hornai :

Subsidiu ba xefe sukusira

Husu ba governu noparlamentu nasionál atu tauatensaun ba subsidiu ba xefisuku sira, tanba haree ba sirania nesesidade família horesponsablidade no pezuservisu durante ne’e.Deputadu ne’e rekoñesekatak salari atuál agora ne’eki’ik liu la koresponde atukobre nesesidade iha famíliauma laran nian.

 Sapa matrikula kare tanian:

Husu ba ministér iutransporte no polísia atu tauatensaun hodi prende karetasi ra ne’ebé tau sapamatrikula ho sira nia naranou oan nia naran ne’e seiafeita ba polísia nia servisubainhira mosu krime rumaatu prosesa. Aleinde ne’eliu-liu ba polísia sira ne’ebéagora dadaun la-uja sapamatrikula maibé uja deitnaran departementu kaunidade nian hanesan Ex:BOP ka seluktan.

 Edukasaun:

Eskola ensinu baziku ne’ebédala-barak hasoru difikuldadetanba iha sala estudante barakliu husi 45 alunus ba leten hodidifikulta labarik no profesorsira atu hanorin no aprende.Maibé ida ne’e real idadeakontese barak tanba ihaprofesor sira la-fahe aula hooras hanorin durante lorontomak.***