Post on 06-Aug-2021
PRESENTACIÓN
Las Guías de Autoaprendizaje son un recurso que ofrece la Secretaría de Educación de Quintana Roo para las niñas, niños y adolescentes de nuestro estado.
Las familias conocerán su contenido y contribuirán para que durante el confinamiento por la pandemia de Covid 19 se fortalezcan en el hogar conocimientos, habilidades y actitudes y valores. Es importante que el alumnado se sepa acompañado y seguro mientras desarrolla las tareas. Necesario resulta que cuente con su cuaderno de clase para efectuar las indicaciones y que se interese por indagar sobre información en fuentes que existan en casa.
Esta guía en lengua maya fue diseñada por maestras y maestros de la entidad; su propósito es
revalorizar y fortalecer nuestra cultura. ¡Mucho éxito!
SECRETARIA DE EDUCACIÓN DE QUINTANA ROO Ana Isabel Vásquez Jiménez SUBSECRETARIA DE EDUCACIÓN BÁSICA Luz María Abuxapqui González DIRECTORES PREESCOLAR Genoveva Pasos PRIMARIA Carlos Aguilar SECUNDARIA Raúl Polanco EDUCACIÓN FÍSICA Jesús Sosa COORDINADOR DE LAS GUÍAS DE AUTOAPRENDIZAJE Felipe Jiménez COORDINACIÓN ADJUNTA Miguel Alamilla PREESCOLAR Silvia Ríos PREESCOLAR INDÍGENA Leni Kú PRIMARIA Graciela Maldonado PRIMARIA INDÍGENA Yolanda Caamal Norberto May SECUNDARIA Isabel Farfán TELESECUNDARIA Roberto Castillo EDUCACIÓN FÍSICA Guadalupe Alcántara EDUCACIÓN ESPECIAL Minú Encalada
REVISIÓN TÉCNICA EQUIPO DE AUTORES
PREESCOLAR Violeta Perera Elba Ek Mayte Chin PREESCOLAR INDÍGENA Nidia Caamal Vicente Pat PRIMARIA Guadalupe García Rita Alcocer Iliana López Iris Vázquez Crystopher Sandy Citlali Colin Andrés Soberano Miguel Ordóñez Gilbert Carrillo Darani Mendoza Angélica Velázquez Yareli Pinto PRIMARIA INDÍGENA Sandra Canche Isela Aké Félix Jiménez Eliseo Pech SECUNDARIA Isabel Farfán TELESECUNDARIA Ma. Flores Magaly Torres Dorilian Sánchez Lorena Hernández Alfonso Tamay Gabriel Castillo Víctor Caballero EDUCACIÓN FÍSICA Esperanza Sosa Damaris Alonzo Ángeles Ibáñez Hilda Anaya EDUCACIÓN ESPECIAL Bertha Sánchez Isuic Mayo Janett Linares Liliana Cuevas Virginia Ríos
PREESCOLAR Ma. Teresa Flores Elena Herrera Angelica Mena Victoria Llovera Leslie Medina Carolina Garduño Laura Barrera Lourdes Pérez Mirna Rosado Mónica Villarreal Nadycie Chin Fany Avilez PREESCOLAR INDÍGENA María Pat Lauro Chuc María Moo Eugenia Tuz Dalia Muñoz Norma Marín Silvia Gómez Venancia Poot PRIMARIA Sulli Valencia Benjamín Collí Yadira Carvajal Leydi Puc Ileana Solís David Varela Jimmy Cano Isabel Velázquez Emmanuel Rangel Karla Dzul Lorena Díaz Ulises Alcantar Cristina Ac Pilar Vélez Ossiel Sandy Zaira Medrano Esther Kantun Halil Díaz José Balam Hugo Calderón Cuauhtémoc González Yazmín Moreno María Baeza Fátima Canul Erik Peralta Sergio Pérez Isaías Carrillo Ronald López Carolina Cruz Karla Kanxoc
PRIMARIA INDÍGENA Maximino Balam Leysi Ku Ligia Ku Hilario Poot Deysi Chan Rogelio Dzib SECUNDARIA Alma Jiménez Arbey Mendoza Gabriela Sanabria Cinthia Cortés Yazury Pérez José Pech Carlos Ucán Kinkakuji Loo Arjona Darwin Alcocer Juan Torres Damaris González Alfredo Ojeda Deysi Uc TELESECUNDARIA Iliana Santoyo Yasmín Chab Carmen Pacheco Gilda Pacab Juan López José Sosa Marina Cima Edgar Gutiérrez Saulo Rosas Claudia Dzib Alfredo Poot Kenji Montalvo Jorge Alvarado Ricardo Teh Candy Sosa Francisco Canul Sergio Catzín Rosa Cruz José Rodríguez Carolina Cámara Esther Casanova Francisco Aguilar Leydi Yam Lourdes Cituk Elmi Chin Regina Quiñones Elmer Pacheco Nilvia Lizama Nury Alcocer Roberto Aké María Vargas Feliciano Chuc
Aarón Caamal María Yobal Alma García Rudi Tah Eliézer May Zeida Porres Manuel González David Loeza Ana Baas Walter Can Tomás Castaldi Sebastián Alejandro EDUCACIÓN FÍSICA Daniel Villanueva Cinthia Hernández Naxhielii Ac Libertad Pacheco Marely Bautista Francisco Rivera Araceli Rouan Janet Vallejo Enrique Torquemada Francisco Jesús Félix Flores Darío Uitzil Adriana García Graciela Garrido Lucio Osorio Christian May Daniel Figueroa Luis Cortés Karen Urbina Didier Delgado Julián Martínez Juan Guía Carlos Ríos Juan Mis Denize Arcique Genner Herrera Alfredo Meléndez Adrián Góngora Jaime Ricalde EDUCACIÓN ESPECIAL Anesly Méndez Andrea Chí Edgar Fuentes Grecia Uc Gloria Arriaga Hiromi Pérez Hipólito Ortegón Julia Juárez Leticia May María Ontiveros Mario Ramírez Miriam Mukul Paola Celis
Yáax meyaj ts’íibal: ba’ax kin beetik ti’ suutukilo’ob. U xo’okol k’iin
Ti’ le jats meyaja’ yaan a kanik a: A wilik, a p’isik yéetel a k’a’abetkunsik suutukilo’ob bix u xo’okol k’iin.
Yáax meyaj:
Beet u yoochel jump’éel ba’aj ka beetik ichil le suutukilo’ob ku ye’esa’al techo’.
Ja’atskab k’iin
Chúumuk k’iin
Chinil k’iin
Áak’ab
Ba’ax ken a kanej:
Yaan a k’a’ajsik ba’ax ka beetik ti’ suutukilo’ob ichil jump’éel k’iin; bix u k’aaba’ le
k’iino’ob yaan ichil jump’éel semana; jayp’éel k’iin yaan ichil jump’éel wináal; beyxan bix u
k’aaba’ le wináalo’obo’. .
Ka’ap’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj juntúul a láak’tsilile’, tsol ts’íibt u k’aaba’ u k’iinilo’ob jump’éel semana’ ichil u xoxot’áal le
kanti’its’o, uti’ale’ áantabaj yéetel le t’aano’ob yaan ichil le múuyalo’obo’.
Óoxp’éel meyaj:
Beet u yoochel ichil le kanti’its’o’obo’ ba’ax ta beetaj ichil le k’iino’ob ti’ le semana’ máaniko’.
U tuukulil in xook.
Ba’ax ku beeta’al ichil jump’éel k’iin.
Bix u p’i’isil le suutukilo’.
Jayp’éel k’iin yaan ichil jump’éel semana.
Áantaj.
Ichil a áanalte’il ti’ Españole’, ti’ u wáalju’umil 20, ku ye’esik teech u k’aaba’ le k’iino’ob yaan ti’ jump’éel
semanao’.
Viernes
Miércoles
Sábado
Martes
Domingo
Jueves
Lunes
Kanp’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj juntúul a láak’tsilile’ k’oos yéetel tak’ u ts’íibil tuláakal u xookilo’ob u wináalil enero, yaan
ti’ anexo 1.
Jo’op’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj juntúul a láak’tsilile’ ts’íibtej bix u k’aaba’ jujump’éel u wináalil le tsolk’iino’oba’.
Áantaj:
Ichil u áanalte’il matemáticase’, ti’ u wáalju’umil 123, je’el u páajtal a wilik u k’aaba’ le wináalo’obo’.
Ka’ap’éel meyaj ts’íibal: ba’ax le suutukilo’.
Yáax meyaj:
Xook le ba’ax ku ya’alik J-Pepe yéetel X-Maria.
U ts’íibil in xook.
Teche’ a wóojel a k’a’abetkuns le jejeláas p’isk’iino’obo’.
A wóojel ba’ax k’iin bejlae’.
Ba’ax ken a kanej:
Yaan a k’ajoltik ba’ax le suutukilo’, bix u ja’atsalo’ob yéetel ba’ax yéetel ku p’i’isilo’ob.
J- Pepe a wóojela’, le suutukilo’ leti’ le
p’is ku beeta’al ti’ jejeláas ba’alo’ob
wáaj u k’éexel k’iino’ob.
Beyo’ x-Maria. Beyxan uti’al u yila’al buka’aj
suutukile’ ku k’a’abetkunsa’al le p’isk’iino’, le
tsolk’iino’ob ti’ sáansamal, wináal wáaj
ja’abo’ob.
Yáax meyaj:
Xook le ba’ax ku ya’alik J-Pepe yéetel X-Maria.
U tuukulil in xook.
Teche’ a k’ajolt le maaya tsolk’iino’.
Bix u jela’anil ti’ le tsolk’iin gregoriano.
Ba’ale’ a wóojela’, le p’is
je’ela’ ku k’aabatik
Gregoriano’.
Ma’ in wóojeli’. Ba’ale’ kux
túun le ku ya’ala’al maaya
tsolk’iino’.
Le je’elo’ leti’ ka’ach ku
k’a’abetkunsiko’ob le
úuchben maayajo’obo’.
Tene’ tak in k’ajoltik bixi’.
Ichil le jats xooka’ yaan k k’ajoltik
bix le tsolk’iin gregoriano yéetel
maaya tsolk’iino’.
Me llegan las cartas y
no sé leer…
¿Qué soy? El buzón.
Ka’ap’éel meyaj:
Boon yéetel jejeláas boonilo’ob le nu’ukulo’ob ku k’a’abetkunsa’al uti’al u p’i’isil k’iin.
U tuukulil in xook.
Máakalmak ichil le nu’ukulo’ob a wóojel a k’a’abetkunsej.
Máakalmak yaan ichil a najili’.
Óoxp’éel meyaj:
Ichil le kanti’its’o’ beet u yoochel jump’éel ba’al ta beetaj jo’olje’ak, yéetel ts’íibt buka’aj suutukil ta
meyajta.
Ma’ u tu’ubultech a bonik yéetel a ch’ilibboonilo’ob.
U tuukulil in xook.
Jayp’éel ba’alob ka beetik ichil jump’éel k’iin.
Jayp’éel suutukilo’ob yaan ichil jump’éel k’iin.
Kanp’éel meyaj:
Beet u yoochelil bix le suutuko’ob ku k’ata’al teecho’.
U tuukulil in xook.
Bix le suutukilo’ob yaan ichil le k’iino’.
Ba’ax ku beeta’al ichil k’iin
Bix le áak’abo’.
Ja’atskab k’iin Chúumuk k’iin
Chinil k’iin Áak’ab
Soy ave y soy
llana, pero
no tengo pico
ni alas.
¿Qué soy?
La avellana
Kanp’éel meyaj:
Nup le t’aano’ob yéetel u yoochelo’.
Chinil k’iin
Ja’atskab k’iin
Áak’ab
Chúumuk k’iin
Óoxp’éel meyaj ts’íibal: tsolk’iin Gregoriano.
Yáax meyaj:
Xook le ts’íibo’oba’, yéetel u yáantaj juntúul a láak’tsilil.
Uti’al u p’i’isil le suutukilo’ob ichil u
tsolk’iin gregorianoe’ ku
k’a’abetkunsa’al:
P’isk’iin
P’is wináal
P’is ja’ab
Ba’ax ken a kanej:
Yaan a k’ajoltik bix u k’a’abetkunsa’al le tsolk’iin gregoriano’, yéetel yaan a kanik a
k’a’abetkuns le jejeláas nu’ukulo’ob ku p’íisiko’b k’iin.
Ka’ap’éel meyaj:
Boon le oochelo’oba’, ts’o’okole’ ts’íib tu yáanal bix u k’aaba’ob.
Óoxp’éel meyaj:
K’áat ti’ a yuum wáaj a ki’ichpam na’ ba’ax k’iin ku máan u k’iin a k’aaba’. Ts’o’okole’ wóolkalt yéetel chak
u k’iinil ichil le p’íis ja’aba’.
U tuukulil in xook:
Bix a k’iinbesik u k’iin a k’aaba’.
P’ÍIS JA’AB 2021
Kanp’éel meyaj:
Ichil le kanti’its’a’ beet u yoochel bix u k’iinbesa’al u k’iin a k’aaba, beyxan ts’íib ba’ax ku beeta’al.
U tuukulil in xook:
Bix a wu’uyikabaj chéen beeta’ak u k’iin a k’aaba’.
Bix a k’áat ka k’iinbesa’ak u k’iin a k’aaba’.
Jo’op’éel meyaj:
Le je’ela’ u yoochel u wináal febrero. Jéel ts’íib ti’ u jeel kanti’its u xookilo’ob, ts’o’okole’ boon le k’iino’ob
ka beetik ts’íib ichil a najil.
U tuukulil in ts’íib:
Jayp’éel k’iin yaan ti’ u wináal febrero.
Ba’ax k’iinilo’ob ka beetik a ts’íib.
Wakp’éel meyaj:
Ts’íib u xoookolo’ob le p’isk’iino’. Je’el u páajtal a bonik le p’isk’iina yéetel boonilo’ob uts ta wich.
U tuukulil ts’íib:
A wóojel a wil suutukilo’ob ichil p’isk’iin.
12
Jo’op’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj juntúul a láak’tsilile’ k’oos le p’íiskin yaan ANEXO 2, páatej, ts’o’okole’ báaxtej. E’es
suutukilo’ob, ba’ale’ k’a’ajakteche’ le kóom julte’o’ ku ye’esik horas yéetel le chowak julte’o’ ku ye’esik
minutos.
A’al ti’ juntúul a láak’tsilil ku yáantech a kaan a wil suutukulo’ob ichil le p’isk’iino’.
Lo bonito de aprender es que
nadie te lo puede quitar.
Kanp’éel meyaj ts’íibal: maaya tsolk’iin
Yáax meyaj:
Xook le ts’íibo’oba’, yéetel u yáantaj juntúul a láak’tsilil.
Uti’al u p’i’isil le suutukilo’ob ka’ach
úuchil tumen le maayaso’obo’, Ku
k’a’abetkunsa’al ka’ap’éel tsolk’iin ku
k’aabatiko’ob:
Tsolk’iin
Ja’ab
Ba’ax ken a kanej:
Yaan a k’ajoltik bix le maaya tsolk’iino’, bey xan bix u k’a’abetkunsa’al ka’ach uuchilil.
U tuukulil ts’íib:
Bix a wilik le ts’íibo’oba’.
Bix u jela’anil yéetel le tsolk’iin gregoriano.
Le tsolk’iino’ yaanti’ junk’áal k’iino’ob,
ba’ale’ ti’ jujump’éele’ ku máan óoxlajun
k’iinilo’ob.
U k’áat u ya’ale yaan ti’ 260 k’iino’ob.
Le ja’abo’ yaan ti’ waxaklajun
wináalo’ob, ti’ jujump’éele’ yaan junkáal
k’iino’ob. Yéetel ulaj jump’éel wináal
chéen jo’op’éel k’iin yaanti’.
U k’áat u ya’ale yaan ti’ 365 k’iino’ob.
Ka’ap’éel meyaj:
Cha’ant le u p’isk’iin le úuchben maayajo’obo’. Il a wil bix u k’aaba’ob. Yéey jump’éel uts ta wichi’,
ts’o’okole’ beet tu tsel, beyxan ts’íib u k’aaba’
TSOLK’IIN
JA’AB
Óoxp’éel meyaj:
Xook ba’ax ku ya’alik j-Pepe yéetel x-Maria.
U tuukulil ts’íib:
K’áat ti’ a nool, chíich wáaj juntúul a láak’tsilil ba’ax u yoojel yo’olal u p’iisk’iino’ob le maaya wíinko’obo’.
Ba’ax ku taal ti’ a tuukul ka ta k’ajóoltaj yo’olal maaya tsolk’iin.
j-Pepe ka wilik bix u
jela’anil le tsolk’iin
gregoriano yéetel maya.
Beyo’ x-Maria tin wilaje’ ti’
gregoriano ku k’a’abetkuns’al
xookolo’ob, ti’ maayaje’ ku
k’a’abetkunsa’al oochelo’ob
yéetel u k’aabao’ob.
Beyo’, beyo j-Pepe jats
uts tin wilaj bix k’a’ach u
p’isik u k’ino’ob le maaya
wíinko’obo’.
Beyxan teen jats uts tin wilaj. Ba’ale’
kin óok’an óoltaj tumen ti’ le
k’iino’oba’ táan u bin u sa’atal.
Jo’op’éel meyaj ts’íibal: U p’iskaambalil tsolk’iin Gregoriano.
Yáax meyaj:
Núuk le k’áatchi’oba’ tso’okole’ beet ba’ax ku k’ataltech.
➢ Ba’ax k’iin bejlae’:_____________________________________________________
➢ Ba’ax wináalil: _________________________________________________
➢ Ba’ax ja’abil: _________________________________________________
➢ Ba’ax p’isk’iinil: _______________________________________________
Beorae’ yaan a beetik u tsol wináalil yaano’on, uti’ale’:
1) Ti’ u xeet’ jump’éel ju’um wáaj nook’ej beet jump’éel kanti’its’ yéetel u yaamilo’ob.
2) Beet xooko’ob (1 tak 31) yéetel u mejen xoxot’aal ju’umo’ob.
3) Boon yéetel chak u k’iinilo’ob mina’an xook
4) Boon yéetel ya’ax u k’iinil bejlae’.
5) Tak’ ichil u mejen yaam le wináalo’.
6) Ch’a u yóochel ts’o’okole’ tu’uxt ti’ a xka’ansaj wáaj k’ub a meyaj ti’ a xka’ansaj.
Le je’ela’ jump’éel u ye’esajil
bix k’a’abet a beetik a meyajo’.
U tuukulil ts’íib:
Ba’ax ta kaanaj yo’olal u tsolk’iinil gregoriano.
Ba’ax ken a kanej:
Yaan a kanik a e’es ba’ax ta kanaj yo’olal tsolk’iin gregoriano.
Wakp’éel meyaj ts’íibal: U p’iskaambalil maaya tsolk’iin
Yáax meyaj:
Beet le ba’ax ku ya’alal teecho’.
1) Beet jump’éel kanti’its’, je’el bix le je’ela’ ti’ junxéet’ nojoch sak ju’um wáaj cartulina.
2) Boon u yoochelo’ob p’is k’iin yaan ti’ ANEXO 3 wáaj ANEXO 4 (yéey jump’éel ichil le ka’ap’éelo’).
3) Kost jujump’éel le oochelo’obo’.
4) Tak’o’ob ichil le kanti’its’, ts’o’ok a beetiko’.
5) Ts’íib bix u k’aaba le tsolk’iin ta tak’ajo’.
Le je’ela’ jump’éel e’esajil bix k’a’abet a beetik a meyaj.
Ba’ax ken a kanej:
Yaan a kanik a e’es ba’ax ta kanaj yo’olal maya tsolk’iin.
U k’aaba’ u tuukulil le meyaj kaambala’: JOLCH’AK U k’ajóolta’al tu’ux je’el u yúuchul loob ti’ máak ichil jolch’ak. U yóolil le tuukul u múul ts’íibta’al k’aaba’ob yéetel chíikulilo’ob uti’al a ts’áajik tu kúuchilo’ob sajbe’ensil ta
wilaje’ex te’ jolch’ako’.
Yáax meyaj:Yuum, xíimbat jun p’éel jolch’ak yetel tsikbalt yetel a waal u ch’a’ nuukilil ti’al jolch’ak yetel
ts’íibte’ex.
❖ Ba’ax le jolch’ako’ . Beet u yoochel
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
❖ Ba’ax u ti’al
❖ ______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
❖ Yáax ba’ax k’a’ana’an u beetal ti’al ka’aj beetak le jool ch’ako’
❖ ______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
❖ Ba’ax nu’ukulil k’a’ana’an tech ti’al ka’ meyajtel
❖ ______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
❖ Ba’ax ti’al ku beetal le jolch’ako’. Beet u yoochel
❖ ______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
______________________________________________________________________________
Ka’a p’éel meyaj: K’áat antajil ti’ a na’ wa ayuum ti’al a Chukbesik yéetel le xoxot’
t’aano’ob yéetel le Tsibta’an ta no’ojo’.
1.-beel: ti’al u máan máak, ba’alche’ wa kisbuuts’. Chíikulalilo’ob
2.-Ti’ ____________ ya’ab kach che’ob yéetel iik’elo’ob yani’ xu’uk’
3.-___________: bey u k’aaba’ u bejil maayaob. Jolch’ak
4.-______: ka’analij tu’ux muukul úuchben lak wa ka’ beel
5.- _______: kaja’an ti’ múul, bey paale’, seten ko’. Ka’anal k’áax
6.-________: túumben beel jaranch’akbil u jo’olol. múul
7.-______: múul tuunich uti’al u ye’esa’al xuul kool. alux
8.-Le ______________ ku ts’aik na’atbiltu’ux yaan sajbe’entsil, sak bej
ba’al naats’ wa kúuchilo’ob.
Óox p’éel meyaj: Jach il le’ ochelo’oba’ ti’al wáantikabáa a chuukbes le t’aano’ob
yan tée ka’analo'.
Yuum, xook yetel a mejnil u tsikbal Jpiil yéetel Jduul
Éey, Jpiil, tu’ux
binech…
Binen jolch’ak yéetel
in yuum
Ken xiikech x’iimbal jolch’ak yéetel a yuume’ ts’áa ta wóol ti’ le ba’axo’ob ka wilik, ba’ax bejilo’ob,ba’ax
xúuk’o’ob yano’ob te’elo’. Ts’óokole’ ch’á’ tuunich, wa u láak’ ba’alo’ob ka k’a’asik.
Tsikbalte’ex yéetel a yum ken suutnake’x ta najil
Beet u yoochel ba’ax ta molajo’, tsíibt ba’ax tu k’a’asajo’obtech
Jo’ok’en xíimbal tu k’iiwikil a kajtáal, ka’aj wil ba’ax ts’’iibilo’ob tak’a’an tu jool kúuchil koonol, tu jool u najil
ts’aak, tu jool u najil xook.
Óojelte’ yaan jejeláas ts’íibo’obi’ je’el bix:k’a’ataj ju’uno’ob,ts’iibil k’aaba’ob yéetel ch’iiculilo’ob.
Beet le ta wilo’obo’.
K’a’aytaj juno’ob ts’íibil k’aaba’ chíikulilo’ob
Il a wil le óochelo’obo’
XU'UK'
P'ISIP' KAAN
SAKAB CHÚUJ YEETEL JA’ LUUCH
k’áat chi ti’ a yuum ba´ax uti’al tu láakal le ba’alo’ob ka wilik te oochelo’obo’ ts’íibt te kaambalo’
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Ts’íibt ba’ax ka wilik te oochelo’obo’.
Formacion civica y etica
Yaan in k’ajóolimbáaj, in yaabilt bimáaj bey xan kin kanaant kinbáaj (me conozco, me valoro y me cuido)
Ba’ax a woojel
Tukle’ yáaxi a k’uchuj ti’ u p’éel kúuchil wa ti’ u p’éel kajtáaltu’ux mix máak a k’aj óol.
Ba’ax je’el a beetik bey mix ma’ak a k’a’óol tuúx k’uch’ul ka beetik
.
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
In tuukulo’ob, yaj óolilo’ob , kíiki’ óolilo’ob, k’áat olilo’ob yeetel ba’axo’ob k’áat
Tóone’ w’iiniko’on, je’el bix toóne´mina’an u jeel je’e bixo’one’, jejelas k tuukul, b’aax kik úuuyik, bix ak úuyik kbáa yeetel bix éesik k tuukul.
Xook yeetel a yuum wa a na’ le chan ts’íib yaan te kaan balo’:
in k’aaba’ tene’e jJose.
Uts tin t’aan in tsikbáatik in tuukul
Ich u najil xook.
In k’áat ka yaábakin etailo’ob yo’osal in
kanik y’aab kach ba’alo’ob.
Jach kíimak in wóol ken jook’oken xíimbal
Yeetel in yuum.
Le ken wíijakene’ kin jaantik ba’ax ku chachik in na’
Ti’al ik jaant yeetel in laak’o’ob.
Bey ts’o’ok a wúuyik u tsikbalil le chan xíipalo’, te’e suutuka’ ts’íibt yeetel u antaj a yuum, jun p’éel a chan tsikbalil .
In k’aaba’e’__________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Beet a chaan oochel
Jach ile’ oochelo’obo’, ka’a nupbes yeetel u xookolil
jo’o p’éel nal
óoxp’éel nal
jun p’éel nal
ka’ap’éel nal
kan p’éel nal
Ba’ax kon kaanej:Yaan a kanik a wil kaan tiits’ yaan yóokol kaab tu’ux kuxa’ano’on.
Le xook ko’on beeta’ ti’al a kanik xíimbal yo’ok’ol kaab yo’osal ma’ ik sá’ataj ken xíiko’on xíimbal ich kaaj
wa ich k’áax beey xan ich noj k’áanab.
Ti’al ik kanik tu’ux yaan lak’in, chik’in , nojol yeetel xaman.´
Ya’ax meyajil: boon u yoochel tu’ux ku máan a xíimbal ti’al a biin tu najil xook.
Ts’íibt tu láakal najilo’ob, kuuchilo’ob wa mola’ayilo’ob tu’ux ka máan ti’al a k’uchul tu najil xook.
Tsik bat yeetel a yuum u tsollil le k’áatchi’oba’:
A).- Ba’ax u keetil wa u jela’nil jolch’akyan ichil bejil k’áax yéetel u bejil kaaj.
B).-bix u chíikulta’al ba’alo’ob wa kúuchilo’ob jolch’ak, kux tun ti kaaj.
C).-úuchile’ bix u máan a wóol ta kaajal, bix káajik a kajtalil, bix káajsa’ak u beejilo’ob.
A’ti’ a yuum ku yaáantech a ts’íibt u núuk le k’áatchi’obo’
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Yuum xook yéetel a wal le chan xooka’
Ts’íibt yéetel a wal ba’ax ta na’atéex ti’ le xooka’.
Ts’íibt u un’ukulil la k’áatchi’oba’:
Ba’axten ku beeta’al t’alkumbil saka’
Ba’ax ku yúuchul ti’ máak wa ku bisiko’ob tu yotocho’ob úuchben k’ato’ob
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Ba’axten k’áabet u lóojol u kuuchil u kaajtal máak
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Ba’ax k’áabet u beeta’al utial ma’ u beetikloobil juntúul Alux
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Ba’axten ku jolch’akta’albáapach kool
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Ts’íibt ba’axten k’a’ana’an u jolch’akta’al u pach kool
____________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________
Beet u yoochel junp’éel jolch’ak bik túubuk tech a bonik tu láakal le ba’ax ka wilikíi yéetel tu láakal ba’ax
k’ana’an ti’al u beetaal yo’sal ma loobiltik máak le aluxo’
Beet u yoochel a kajtáal, bik tubuktech a ts’aik u chíikulilo’ob
Múul k’aay Alux láak’intiken.
ALUX LÁAK’INTIKEN
Kéen xíikech jolch’ake’
Ma’a woojel tu’ux kéen k’uchukechíi
Le beetike’
Ma’tu’usik a tsikik Yuumil k’áax.
T’aan ka xíimbalnak chan Alux ta wéetel
Fiu , fiu, fiu, fiu
Fiu , fiu, fiu, fiu
fiu, fiu
fiu, fiu
wa ka biin jolch’ak
ma’ tu’ubsik xuuxub
xuuxub chan Alux, u xuuxub yik’al k’áax.
U xuuxub ti’al u tal:
Chan Alux ti’ a tséel
Chan Alux ta wiknal
Ma’ ta sa’ataj ti’ k’áax
Fiu , fiu, fiu, fiu
Fiu , fiu, fiu, fiu
fiu, fiu
fiu, fiu
chan Alux ti’ a tséel
ma’ ta sa’atal ti k’áax
u xuuxub chan Alux
uts tu t’aan in xikin
Kaxt ichil u k’aay Alux láak’intiken, le t’aano’obo’ yan ti’ lekanti’its’a . Wóolk’alt yéetel u boonil ku tsolal techo’.
U boonlil u k’aaba’
Alux
Jolch’ak
Yuumil k’áax
Yik’al k’áax
Xuuxub
P’isip kaambal
Yáax meyaj ts’íibal: kin k’a’atch’i yo’olal looj
Yáax meyaj:
Chan xóokil páal, yéet u yáantaj a láak’tsilo’obe’, k’áat a wu’uy ti’ a yúum wa a nool, wa ti’ juntúul jméen
bix u béeta’al looj.
Tsíib u k’áaba’ máax k’áat u
yu’ube:_________________________________________________________
Tsí’ib u k’áaaba’ m’aax tsikbalte’:
__________________________________________________________
Ka’apéel meyaj:
Ti’al a wojetltik más yoólal looje’, áantaba yéetel le k’áatchi’oba’.
Beet k’aatchi’o’ob ti ’al a wojeltik jump’éel ba’al ku beeta’al ta kaajal.
Ba’ax Ken a kanej’: Yaan a chénxikintik tsikbe’en táanil jmeen yo’alal looj, yaan xan a na’atik ba’axten ku beeta’al.
1.-Bix a k’áaba’.
___________________________________________________
2.-Jayp’éel ja’ab yantech.
3.-Jeél wáaj a béetik uts a tsikbaltikten bix u béeta’aj looje’.
4.-Bix u béeta’al looj.
5.-Ba’ax u biilaal.
6.-Baáx kin ku béetaál.
7.-Máax béetik.
***Ma´ u tuúbultech a tsikik le máax ti´ken a béete’ex le k’áatchi’o’, yéetel a ts’aik ti’ u nibóolalil ken
ts’okok.
Óoxpéel meyaj:
Máansej ta túukul bix u béeta’al looj, ken ts’o’okoke’ beet u yoochel, yéetel bonej.
Kanp’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj a na’ wa a láak’tsilo’obe’, tsíib yéetel junp’íit t’áan le utsilo’ob ku táasik u béeta’al looj.
U túukulil in xook:
A wojéel ka’ach yoólal looj, láayli’ wáj u béeta’al ti’ a káajal’e.
Áantaj:
Ichil ti’ a áanalte’il españole, ti’ u wáalju’unil 124 yéetel 125 ku ye’sik tech bix u béetal k’áatchi’ob ti’al
a xi’ixta’al junp’éel péektsil.
Ka’ap’éel meyaj ts’íibal. Tsikbe’en t’áano’ob.
Tsikbe’en t’áano’ob: t’aano’ob ku béetaál ti’al a we’esik tsíikil ti’a wet wíinikil, ti’ nukuchmáako’ob, ti’ k’áax, ti’ u ba’alilche’o’ob, ti’ a k’áatik wa ba’ax wa ti’al a payalchi’. lelo’oba jach ku yáantaj tiál u utsul biskuba máak.
Yáax meyaj:
Yéetel u yaanataj a láak’tsilo’obe’, bon ichil le mejen toj kanti’is tu’ux ka wilike’ex tsikbéent’áano’ob ku
yaála’al ti’al a kaajal.
nib óolal
beet uts k yúum
Káax
nojoch taata jnóojoch
bix yanikech
kimak in wóol in wilikech dyos bo’otik
Túunich
x-chuuch pool
Ka’ap’éel meyaj:
Ts’iibt óoxp’éel koóm t’aano’ob tu’ux ku meyajtech tsikbe’ent’aano’ob.
E’esajil: béet u a wáantik in chan íits’in
Ba’ax ken a kanej: yaan u meyajtech tsikbe’en t’áano’ob ku béeta’al ti’ a kaajal
U tuukulil in xook:
Yaan wáaj u láak’ tsikbe’en t’áano’ob ta kanaj. A wóojel ka’ach w’aj ku táasik utsil ichil u kuxtal máak.
Áantaj:
Ti’al a áanalte’ ku k’áaba’tik LENGUA MATERNA. ESPAÑOL TI’ u wáal juúnIL 29 jeél a wilik ba’ax
T’áanilo’ob ku je’ets’el ti’al ka’ u bisuba’ ma’alob le paalalo’ob ti’ u najil xooko’.
Ba’ax ken a kanej: yaan a wa’alik súutukilo’ob y’eetel ba’axo’ob ku meyaj ti’ looj
1._________________________________
2_________________________________
3_________________________________
-
Nada
enciende más
la mente de un
niño como
jugar.
Óoxp’éel meyaj ts’íibal: u suutukilo’ob looj.
Ti’ jump’éel tsikbale’ yaan jejelas suutukilo’ob. u kaajbal, u beeta’al yéetel u ts’óokbal. beey xan ba’axoób wa máaxoób ku taakpajli’.
Yaax meyaj:
Yéetel u yáantaj a yúum wa a noole’, tsol u suutukilo’ob u beeta’al looj.
Ka’ap’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj juntúul a láaktsile’, nup u yoochel yéetel u k’áaba’ le ba’axo’ob ku meyaj tia’al u beetal
looj
KIB
LUUCH
SAK JA’
Kanp’éel meyaj ts’íibal. kin kanik in kaajs junpéel tsikbal.
Yaax meyaj:
Chan xookilpáal, káat u yáantaj a láak’tsilo’ob ti’al a béetik wa jayp’ jump’éel koom tsikbal, ilawil u
meyajtech t’aano’ob je’ex: ka’ach úuche’ yéetel ku tsikbalta’ale’.
_______________ jach bin ku ts’i’ikil k’áax.
_______________ yaan bin u yúumiloón k’áax.
_______________ku b’eetal u loojil kóol.
_______________wa má a lojik a ts’oone’, je’el u ja’asa’al a wóole’.
_______________ku tsi’ikil u ba’alilche’ilo’ob k’áax.
_______________ma’tech u bin paalal tu’ux ku beeta’al looj.
Ba’ax ken a kanej: yaan a tsikbaltik ba’axten ku beeta’al looj
Ti’al u beeta’al junp’éel tsikbale’, yaan t’aano’ob ku meyajta’al je’ex: ka’ach ‘uuche’, ku tsikbalta’ale’
Jo’op’éel meyaj ts’íibal. kin bisikinba’ yéetel tu láakal.
Xookilpaal, tsikbal baáx je’el u yúuchul wa ma’ u tsi’ikil k’áaxe’. tsíibt yéetel u yáantaj a láak’tsilo’ob le
ba’ax ka tukultiko’.
Baáx ken a kanej: ku yaálik u tuukul yo’osal le utsil ku táasik u utsil kuxtal máak yéetel k’áax, ba’alilche’ob, yéetel u yéet wíinikil.
U utsul bisikuba’ máake’ u k’áat u ya’ale, yáan u tsikik u yéet wíinikil je’el bixe’. bey xan u tsikik k’áax yéetel u ba’alilche’.
Yéetel u yáantaj a yúum wa a na’e’ tsikbalt ba’ax je’el wáaj u yúuchul wa ka’ tsikik ba’alilche’o’obe., ku
tsó’okole’ ka ts’íibtik.
U túukulil in xóok:
A wóojel ka’ach wa k’a’abéet u tsíikil tuláakal máak.
A wóojel wáaj tak k’áax yéetel u ba’alilche’o’ob k’a´béet u tsi’ikil.
Teché bix a kanantik k’áax.
Áantaj:
Ichil a áanalte’ CONOCIMIENTO DEL MEDIO, ti’ u wáalju’umil 103 , ku yeésik tech bix je’el u tsi’ikil yéetel
u kana’anta’al le k’aaxo’obo’.
Wakp’éel meyaj ts’íibal: kin jatsik masak’woojo’ob ti’ júumil wóojo’ob.
YÁAX MEYAJ:
Chan paal, k´áat u nojoch áantaj a na’ wa a láak’tsilo’ob ti’al ka’ jats júumilwóojoób ti´masak’wóojoób.
Ti’ le na’at t’áana’ ilawil makalmáak le júumilwóojo’obo ka tsibte te’ toj kanti’itsa’.
Na’atej, na’atej ba’ala’ paalen
tu láakal ja’ab taan u sóolankil u yook a chíich.
ba’axi’
(chakaj)
Ba’ax ken a kanej: yaan a kanik makalmáak júumilwóoj ti’ masak’wooj. U woojiloób maaya t’áane’ 45 u p’éelel, 25 júumilwóojo’ob yéetel 20 masak’wóojo’ob.
Ti’ le na’at t’áana’ ilawil makalmáak le júumilwóojo’ob yéetel le masak’wóojo’obo’ ka tsibte te’
tojkanti’itsa’.
Ántaba’ yéetel le nu’ukul 1 yaan ti’ u ts’óokbal wáalil le pikilju’una’.
Ukp’éel meyaj ts’íibal: ko’ox kanik k’áatchi’o’ób.
JUUMILWOOJO’OB
MASAK’WÓOJO’OB
Yéetel u yáantaj a láak’tsililo’obe’, ilawil makalmáak le kóom t’áano’ob ku béetikoób junp’éel k’áatchio’,
ken tso’okoke’ ts’a junp’éel “ X “ ichil le túuts’wóoli’iso’.
Yaax meyaj:
YÉEY MAKALM’AAK LE K’ÁATCHI’OBO’.
BA’XTEN KU BÉETA’AL LOOJ
YAAN U BEETA’AL LOOJ
YAAN WÁAJ U BÉETÁAJ LOOJ
K’ÁABET U BÉETAÁL LOOJ
K’ÁABET WÁAJ U BEETA’AL LOOJ
BIX U BÉETA’AL LOOJ
ka’ap’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj a la’ak’tsilo’obe’, xok le chan tsikbala’ ken ts’okoke’ bét uts a núukik u k’áatchi’ilo’ob.
XOOK. U tsikbalil uk’, k’oxol yéetel ch’ik. Ko’one’ex xokik u tsikbalil uk’, k’oxol yéetel ch’ik. Junp’éel k’iine’ tu yilajubao’ob ti’ junp’éel xla’ naj, ka tu ya’alaj bey uk’ ti k’oxol yéetel ch’ike’: -“Te’exe’, ma’ táan a kuxtale’ex je’ebix in kuxtale’. Tene’ tu pool máak kin wuk’ik k’i’ik’, óotsil k’oxole’ ti’ luuk’ ku síijil, chéen xik’nal yéetel k’aay ku beetik. Ch’ike’ chéen síit’ ku beetik”. -“Mak a chi’ uk’, to’on xane’ k oksik k’oja’anil ti’ kaajo’ob. K beetik u kíimil máako’ob, ma’ chéen teech ka beetik le k’aaso’, tak to’on xan”. K’áatchi’o’ob
Ba’ax ken a kanej: ku k’ajóoltik k’áatchi’ob yéetel le pluralizador tak yéetel o’ob ti’ adejtivos yéetel ti´sustantivos
Xóot’ t´aanoób yéetel ku béetaál k’áatchi’. Ich máaya t’aane´ m’atech u k’aána’antal u
chíikulalil u béetal k’aatchI’ j’el bix ich káastelan t’áane’. ich maaya t¿aane’ ku meyaj: ba’ax, ba’axten, bajux, tuúx, bix, máax, makalmáak, buka’aj, jaytúul, jayp’éel, jaykúul, kux, ba’ax k’iin, jay m’aal, ba’ax ti’al, ma’axti’alil.
Ko’ox ilik ba’ax ta kanaj ti u tsikbalil uk’, k’oxol yéetel ch’ik 1.- Máaxo’ob tsikbalnajo’ob ti’ xla’ naj ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --- 2.- Ba’ax tu ya’alaj uk’ ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 3.- Tu’ux ku kuxtal uk’ ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 4.- Ba’ax ku yuk’ik uk’ ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 5.- Tu’ux ku síijil k’oxol ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------ 6.- Ba’ax ku beetik ch’ik ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ----- 7.-Máaxoób oksik k’oja’ail ti’ kaaj ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ---- 8.-Ba’ax ku béetik k’oxol --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 9.-Máaxoób béetik k’áas ti’ le máako’obo’. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 10.- Ba’ax ki’insik le máako’obo’. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Óoxp’éel meyaj:
Ichil le toj kanti’itsa’, beet u yóochel le mejen ik’lelo’ob ku táakpajlo’ob ti’ le chan tsikbalo’.
Kanp’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj a láak’tsilo’obe´ wool k’alt le jejelaas t’aano’ob ku ts’o’okolo’ob y’eetel o’ob.
Jo’op’éel meyaj:
K’áat u yáantaj a láaktsilo’ob ti’al a tsíibt jo’opéel ta’aano’ob ku ts’o’okol yéetel o’ob.
O’OB E’ESAJIL: TUUNICHO’OB
1.-
2.-
3.-
4.-
5.-
wakp’éel meyaj
Yéetel u yáantaj wa máax ichil a najile’, ya’abku’unt le t’áanoóba’
NAJ -------------------------- ------------NAJO’OB
PEEK
TÚUNICH
NAL
CHE’
LOOL
ÁAK
XOOKOLO´OB
U’UUCHBEN CH’IBALO’OBE, TU NA’ATAJO’OB
K’ÁBEET U BEETIK U XOOKOLO’OB.
KÁAJ U XOKIKO’OB U AAL U K’ABO’OB,
KA TU TS’O’OKSAJO’BE TI’ U YAAL U YOOK0’OB
Ba’ax ken a kanej: yaan a xookik jun tak lajun ich maayat’áan.
Junpéel meyaj:
Yéetel u yáantaj a láak’tsililo’obe’, chúukbest u k’aaba’ maayaj xookolo’ob: jun tak lajun.
*
O1
**
KA’A
***
03
****
KAN
____
05
* _____
WAK
** _____
07
*** _____
WAXAK
**** _____
09
_____ _____
LAJUN
ka’ap’éel meyaj:
k’áat u yántaj a na’ wa a yúum ti’al a chu’ukbest u xookolo’ob tu’ux k’a’ana’an
_______TS’IIT KIB
Xookolo’ob ich maaya 1 tak 10: jun, ka’a, óox, kan, jo’0, wak, u’uk, waxak bolob yéetel lajun.
________TÁAJ LÚUCH
______TÚUL KÉEj
Óoxp’éel meyaj;
yéetel u aantaj a láak’tsililo’obe’, béet u yóochel le jaytúul ba’ax ku k’a’ata’altecho’.
KA’ACHÁACH LOOL
ÓOXWÁAL LE’ JA’AS
UKPÉEL TUUNICH
JO’TÚUL PÉEPEN
KANTS’IIT KIB
JUNKÚUL CHE’
Kanp’éel meyaj:
Yéetel u yáantaj a na’, a yúum, a suku’un wa a kiike’, tsíbt yéetel junp’íit t’áan
bix a wu’uyikaba’ uchik a meyajtik le pikilju’un ich máayat’áan.
Je’el ba’alak k’iin ka’ k’áat áantaje’, ma’ u tu’ubultech a tsáik u nibóolalil.
___________________________________________________________
-----------------------------------------------------------------------------------------------
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Béet uts a beetik u yóochel b’ax wa ba’axo’ob uts a wilik ti’ le kanti’tsa’, ken tsóókoke’ ka bonik.
ÁANTAJ 1. U WÓOJILOÓB MÁAYAT’ÁAN
ÁANTAJ 2. XÓOKOLOÓB ICHA MÁAYAT’ÁAN.
ANEXOS
ANEXO 1
2 3
7
6 5 4
8 9 10 11
12
18 19 20 21
13 14 15 16
17
22 23
28 27 29 30
24 25 26
ANEXO 2
ANEXO 3
MAYA TSOLK’IIN
ANEXO 4
TSOLK’IIN HAAB
VOCABULARIO
Maya Español
A'alajba'alob Bomba yucateca
Ajk'óochbesajil Responsable
Amaytsolob Recuadro
Baatsil Compañero, amigo
Babalmeyaj Actividad recurrente
Beet oochel Dibujar
Beet Hacer
Box oot'el Moreno-a (color de piel)
Buul Juego de azar
U cháakil t'aano'ob Lluvia de palabras
Chan ch'úupal Niña
Chan xi'ipal Niño
Chichan wooj Minúscula
Chíikulil Señalización, señal
E'esajil báaxal Escenificación espontánea
Éetail Amigo
Éets'juum Sonido onomatopéyico
Jaats Sección, apartado
Jaarat' Línea
Jayalche'ilts'íib Pizarrón
Kuxtal jets' óolal Vivir en paz o en armonía
Jets' óol Armonía, paz, tranquilidad
Jíil Fila, enfilar
Juumilwooj Vocal
K'aaba’ Nombre, título
Ka'ak'aaba' Apellido
Ka’a ja’ab xook Segundo grado
K'a'ak'atts'íib Crucigrama
K'a'am xookil Leer en voz alta
Ka'ansaj xook Maestro (a)
K'a'ayju'un Cartel
K’a’ajbesajil ba'alo’ob ucha'antak Efemérides
K'amkuuch Derechos y obligaciones (práctica cultural)
Kanan loobilo'ob Señalamientos preventivos
Kanti'its yóok'olkaab Puntos cardinales
K'atáal Horizontal
Kaaxant Indagar, investigar
Keet oochel Memorama (juego)
Keet Comparar
Kin p'isik in kaambal Autoevaluación
K'óochbesajil Responsabilidad
U kúuchil áanalte'ob Biblioteca
Kúuchil Lugar, sitio
Láak'tsil: Familia, pariente
Máaben Caja
Máan ichtal Ignorar
Masak'wooj Consonante
Mola'ayil Institución
Múuch' áantajil Solidaridad, trabajo en colectivo
Noj k'aaba' Título
Noj óol Valor (virtud)
Nojoch ju'un Rotafolio
Nojoch wooj Mayúscula
Oocheltsikbal Historieta
Pa'ajo'olt Analizar, reflexionar, Inventar
Pa'apoolil Rompecabezas (juego)
Pat Moldear, fabricar, inventar
Patk'abil áanalte' Libro artesanal
Payal taan' Invitación oral
Payalte', payalte’ts’íib Invitación escrita
Péeksil Verbo
P'e'es Marcar
Pikilkuxtal xook Diario escolar
Pikilkuxtal Diario personal
Pikilju'un Libreta, cuaderno
U pikilju'unil najilxook Periódico escolar
Pimpinju'un Papel cascarón, cartón.
P'isk'iin Semana
Sak oot'el Piel clara (color)
U suumil woojo’ob Tendedero de letras
Ta'aka’an t'aano'ob Sopa de letras
U táax nojpikilju'unil najil xook Periódico mural
T'an k'aaba' Pase de lista
Tojbe'enil Derecho
Tojkanti'its Rectángulo
T'óol Fila, columna
Totojk'e' Cacarear
Ts'áaj jobon Viñeta
Ts'áaj ojéeltbil Difundir
Tsalbin ju'un Revista, periódico
Tsaya'an báaxal xook Dominó de palabras
Tsol k'aaba' Listado de nombres
Tsolbe'en chunil t'aan Diccionario
Tsolk'iinil Calendario
Tsolts'íib Poner textos en orden
Tsol tuukulil Planear, organizar
Tsoolil tsikbal Secuencia narrativa
Túumben t'aano'ob Neologismos
U paach áanalte' Contraportada
U táan áanalte' Portada
U ts'áaj ojéelalil áanalte’ Presentación (sección de libro)
U tsoolil Índice
U yóolil meyaj Proyecto (de trabajo)
Unaj, k’a’abet Necesario, importante
Wáal ju'un Página
Wa'atalil Vertical
Wíimbail Croquis, mapa
Woojo'ob Letras
Wóolk'alt Encerrar en un círculo
Xak'al tuukul Reflexionar, analizar
Xi'ipal Joven
Xóoxot' ju'un: Tarjetas
Xóoxot' táabts'íib Tira de papel con palabras o frases
Xu'uluk Juego de “Basta”
Yáax jaats Primer bloque
Yáax ja’ab xook Primer grado
Las imágenes contenidas en las Guías de Autoaprendizaje fueron tomadas de diversos sitios web y únicamente persiguen fines educativos.